Omniva alustas pakiveos platvormitöö mudeli kasutamist

"Kuna pakimahud kõiguvad nii kuude, nädalate kui ka päevade lõikes väga tugevalt, siis on meil hetki, mil vajame pakkide samal või järgmisel päeval kohale toimetamiseks abikäsi juurde," selgitas kontserni juht Martti Kuldma projekti tausta.

Lahendusena arendas Omniva välja rakenduse, mis võimaldab Omnivaga partnerlepingu sõlminutel teha pakikulleri tööd oma äranägemise järgi – endale sobival ajal ja mahus. Kuller näeb rakendusest, kas Omnival on hetkel abikäsi vaja, mis oleks ajakulu ja teenimisvõimalus ning otsustab, kas töö vastu võtta.

Omniva kinnitusel toob klientide jaoks rahvatarne kaasa saadetiste kiirema kohaletoimetamise ning sama päeva tarnevõimaluste laienemise.

"Rahvakulleritele pakub uus lahendus võimalust paindlikult lisasissetuleku teenimiseks, Omnivale aga tööjõukulude kohandamist vastavalt hetke mahtudele," teatas ettevõte.

Esimesena käivitas Omniva pilootprojekt aprillis Riias. Alates 1. maist otsib Omniva kullereid ka Tallinnas. Kahes riigis kokku on sotsiaalmeediakampaania kaudu huvi üles näidanud 250 inimest, kellest tänaseks 17 Riias ja 21 Tallinnas on lepingud sõlmitud ja esimesed saadetised edukalt kohale toimetanud.

"Pilootprojekt näitab, kas lahendus on pikaajaliselt jätkusuutlik – kas tehniline platvorm töötab, kas kullerite huvi on püsiv, kas osapoolte ootused klapivad ning teenuse kvaliteet vastab ootustele. Praeguseks oleme näinud, et tehniline lahendus töötab kenasti ning tänu rahvakullerite abile jõuavad pakid sihtkohta kiiremini, kui me oleksime oma tavapärase kullervõrguga jõudnud tarnida," kinnitas Kuldma.

Kulleriks on oodatud vähemalt 18-aastased inimesed, kellel on kehtiv juhiluba, isiklik sõiduauto ning olemas ettevõte või ettevõtluskonto lepingulise koostöö vormistamiseks. Sobiva huvilisega sõlmitakse partnerleping, mille järel saab rahvakuller alla laadida Omniva rahvatarne äpi.

Omniva jälgib saadetise teekonda ja staatust ning vastutab kliendi paki eest.

Kui pilootprojektid on edukad, laiendatakse rahvatarnet tulevikus ka teistesse piirkondadesse. "Tulevik võiks olla selline, et kui elad Nõval ja käid iga päev Keilas tööl, näed rahvatarne äpis, et Nõval ootab pakiautomaadis seitse pakki, mis tuleb viia Keila postkontorisse. See tähendab sulle vaid umbes kuus minutit lisasõitu, aga teenid sellega osa oma kütusekulust tagasi," tõi Kuldma näite.

Ametiühingud ei poolda platvormitööd

Ametiühingutel on samal ajal pooleli töötüli Eesti Postiga, kes keeldub postikullerite palku soovitud mahus tõstmast. Töötüli lahendab riiklik lepitaja. Ametiühinguid aga ettevõte oma katseprojektist ei teavitanud.

"Eelmisel esmaspäeval oli meil kohtumine ja meile ei tutvustatud seda projekti. Ametiühingud on seisukohal, et me ei poolda platvormtööd. Mikspärast? Sellepärast, et postis on olnud läbi aegade ka teisi lepingulisi partnereid, aga need tööd on tulnud posti tagasi, et tagada parem kvaliteet ja klientide rahulolu," ütles Pro ametiühingu juht Kadri Kangur.

Kanguri sõnul tekib ka küsimus, kes selle eest vastutab, kui pakiga midagi juhtuma peaks.

"Kliendi jaoks siin vahet ei ole, me tagame kvaliteedi täpselt samamoodi nagu oma kullerite puhul. Pakid on teatavas mahus kindlustatud," sõnas Kuldma.

"Eks see projekt on siis üks neid Eesti Posti poolt välja pakutud lahendusi. Kindlasti on vaja seda pilti vaadata laiemalt. Kindlasti need sellised tülid tarnijate ja ettevõtte vahel on murettekitavad," sõnas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200).

Katseprojekti õnnestudes võib Eesti Post oma töölepinguga kullerite hulka tulevikus vähendama hakata, et kulusid kärpida. Kulusid aitaks kärpida ka postiseaduse muutmine, et universaalse postiteenuse kulude kompenseerimine postifirmale õiglasemaks muutuks.

Regionaalminister lubab postiseadusse kavandatavaid muudatusi juba paari nädala pärast tutvustada. Kuid tema hinnangul peaks riigifirma oma seadusega pandud kohustustele keskenduma.

"Ministeeriumi kui omaniku ootus on see, et nad täidaksid oma põhieesmärki, mis on siis viiel korral nädalas viia koju kirju ja perioodikat igas Eesti otsas," ütles Terras.

Allikas: https://www.err.ee/