Haridustöötajate liit küsib õpetajate alampalgaks 2050 eurot

Haidustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütles, et kui ministeeriumiga oli juttu 2025. aasta palkadest, siis riik palgatõusu ette ei näinud ning õpetajad streikima ka ei hakanud. Kui aga nüüd prognoositakse aasta keskmiseks palgaks 2050 eurot, siis peaks sama suur olema ka õpetaja palga alammäär, ütles Voltri.

"Meie tegime riiklikule lepitajale avalduse, et õpetajad ei ole selle olukorraga rahul ja soovime, et meie nõudmised rahuldataks, esitasime vastavad dokumendid. Riiklik lepitaja võttis menetlusse ja esimese asjana ta kohtub erinevate osapooltega ehk meiega ja siis ka HTM-iga," rääkis Voltri.

Voltri kohtus riikliku lepitaja Meelis Virkebauga mai lõpus, edaspidi peab ta kohtuma haridusministriga ja ka koolipidajate esindajatega ehk linnade ja valdade liiduga. "Siis järgneb vähemalt üks lepituskohtumine, kus siis vaadatakse asjaoludele otsa ja siis ta peab otsustama, kas ta näeb siin ka mingitki võimalust kompromissiks," selgitas Voltri sündmuste käiku.

Haridus-ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld ütles, et koalitsioonilepinguga ei saa võtta rahalisi kohustusi. Selle juurde tuleb valitsus tagasi sügisel eelarvestareegia arutelul ja eelarveläbirääkimiste juures.

"Mida täna haridusleppe juures kokku leppisime on õpetajate palga diferentseeritava osa tõus. See puudutab karjäärimudeli rakendamist ja see tõuseb aastaks 2028 24 protsendini tänase 20 asemel ja järk-järgult siis 2026. aastal 22 protsenti, 2027. aastal  23 protsenti ja sealt edasi 24. Aga mis puudutab alammäära, siis, jah, need läbirääkimised on alles ees, aga haridusminister kindlasti õpetaja palga alammäära läbirääkimise ettepanekuga valitsusse läheb," ütles Põld.

Ta lisas, et palga alammäära läbirääkimiste käigus ametiühinguga räägiti viiest protsendist. "Aga täpsemalt on täna tõesti keeruline hinnata, kuidas eelarveläbirääkimised kujunevad," nentis Põld.

Kui ministeerium ütleb, et nemad võimalust palgatõusuks ei näe, loetakse lepitusprotsess luhtunuks.

"Sellisel juhul tekib siis meil ehk HL-il ja õpetajatel streigiõigus ehk sügiseks peaks see protsess ikka kindlasti läbi olema. Et kui eelarvekõnelused käivad ja kohalikud valimised ukse ees on, siis on võimalus meil oma muret Eesti hariduse üle ka vajadusel radikaalsemate sammudega üles näidata," ütles Voltri.

Haridustöötajate liidu juhi sõnul tuleb kohe ja kiiresti midagi muuta nii nende õpetajate jaoks, kes praegu töötavad kui ka nendele, kes mõtlevad õpetajaametisse tulekule.

"Me oleme katastroofi lävel. Ei, me ei ole enam lävel, me oleme seal sees juba ja just sellepärast, et meil ei ole õpetajaid. Selline palgapoliitika ka kindlasti ei kutsu neid inimesi meie ametisse, mis tegelikult on üks maailma kõige ägedamaid ameteid. Aga turg paneb tänapäeval ikka asja paika," tõdes Voltri.

Liina Põld haridusministeeriumist kinnitas, et neist 2025. aasta kokkulepetest, mis said haridusleppe läbirääkimiste protsessis sõlmitud, mis puudutasid nii õpetajate tööaega, töötingimusi kui ka karjäärimudeli rakendamise kokkuleppeid, on riik kinni pidanud.

"Aga mis puudutab uut õppeaastat, võib see loomulikult kaasa tuua selle, et ametiühing ka streigi korraldamise peale mõtleb. Aga loodame, et läbirääkimised viivad sinna, et eelarve võimaldab ka alammäära tõsta," ütles Põld.

Allikas: https://www.err.ee/