Mida rohkem toodame taastuvenergiat, seda odavamaks kujuneb elektrihind. Näiteks uute tuule- ja päikeseparkide lisandumise tõttu esineb Eesti elektriturul järjest rohkem tunde, mil hind langeb nulli. Kui aastatel 2020–2022 esines selliseid tunde vaid 3–7 aastas, siis 2023. aastal juba 167 ning 2024. aastal koguni 236.
Soodsam elekter, uued tööstused ja töökohad: mida tähendavad tuulepargid Lääne- ja Ida-Virumaa majandusele?
19.06.2025
Energiamahukad ettevõtted otsivad elektritootjaid, kellelt otse vajalikku odavat energiat osta. Seetõttu loob tuuleparkide rajamine eeldused, et Lääne- ja Ida-Virumaale tuleb uusi töökohti, tootmisettevõtteid ja seega ka suurem maksutulu, andes kogu maakonna majandusele uue hingamise.
Samas ei kata Eesti elektritootmine veel kogu tarbimist. See tähendab, et oleme sunnitud suure osa elektrist importima, mis ei ole ei kulutõhus ega energiajulgeoleku mõttes jätkusuutlik. Oma tarbimise katmiseks oleks vaja ehitada veel ligikaudu 200–400 tuulikut, sõltuvalt nende võimsusest.
Otsene tulu kohaliku omavalitsuse eelarvesse
Kuna suur osa Eesti pindalast on loomade ja linnustiku elupaikade ning riigikaitseliste piirangute tõttu tuulikute jaoks välistatud, siis on Lääne- ja Ida-Virumaa taastuvenergia vaatest väga olulised. Kuid kasu tuulikutest ei tule ainult ettevõtetele ja tavatarbijale, vaid kogu maakonnale. Kõige selgem suur kasu kohalikule omavalitsusele väljendub tuulikutasus.
Lüganuse vald on tuulikutasu saajate seas Eestis esirinnas. Näiteks Lüganuse vallas asuv Enefit Greeni arendatud Purtse tuulepark toodab aastas ligikaudu 45 GWh elektrit. Arvestades keskmist Nord Pooli turuhinda (87,27 €/MWh), laekub vallale tuulikutasu umbes 40 000 eurot aastas. 2024. aastal lisandusid Aidusse 15 tuulikut, mis tõstsid tuulikutasu kogulaekumise aasta peale ligi 100 000 euroni, millest umbes 50 000 eurot jagatakse tuuleparkide läheduses elavatele inimestele.
Tuulepargid toovad piirkonda ka uusi ettevõtteid. Suured energiamahukad tootmisettevõtted eelistavad piirkondi, kus on tagatud stabiilne ja soodne elektrivarustus, sest elekter moodustab suure osa nende püsikuludest. Veelgi enam, suurettevõtetel on võimalik osta energiat otse tuulepargist, mistõttu ei pea lisaks tasuma võrgutasusid. Energiamahukad tööstused nagu vesinikutootjad, biometanoolitehased või kaitsetööstuspargid teevad investeeringuid ootusega, et piirkonda lisandub uusi elektritootmisvõimsusi. Taoliste ettevõtete tulek Lääne-Virumaale tähendaks sadu uusi töökohti, sealhulgas palju kõrgepalgalisi ametikohti.
Kohalikele ettevõtetele avanevad uued ärivõimalused
Lüganuse vallas valmib õige pea kaasaegne tuulikutest, päikesepaneelidest ja salvestusjaamast koosnev energiapark, mille arendajaks on Enery. Pargi 22 tuulikut valmivad 2027. aastal ning Lüganuse vald, Enery Estonia ja Ida-Viru Investeeringute Agentuur on sõlminud kolmepoolse ühiste kavatsuste kokkuleppe, millega arendatakse taastuvenergia toel valla majandust. Nii hakkavad Kiviõli äripargi ettevõtted saama elektrit soodsama hinnaga ja võrgutasuta otse tootmiskohast.
Lüganuse vallavanema Dmitri Dmitrijevi sõnul aitab see koostöölepe kaasa Ida-Virumaa majanduse ümberkorraldamisele ja uute töökohtade loomisele. “Põlevkivitööstus on endiselt Ida-Virumaa majanduses domineeriv sektor. Selle kõrval püüame soodustada tegevusi, mis aitavad minna sujuvalt üle süsinikneutraalsele majandusele ning pakuvad piirkonnale lisavõimalusi hoogsaks arenguks,” ütles ta.
Enery juhatuse liige Marthen Kummer on juba kogenud ettevõtjate huvi tuuleelektri vastu. “Näeme selgelt, kuidas tootmisettevõtted otsivad kohta, kus neil oleks võimalus tarbida hea hinnaga puhtalt toodetud elektrit. See on aja küsimus, millal tuulepargile järgneb ka muu majandustegevus, mis pakub lisavõimalusi ka kohalikule elanikule,” ütles ta.
Loe lisaks: www.tuuleenergia.ee
Käimasolevat ETEA kampaaniat on kaasrahastanud Euroopa Liit.
Allikas: https://virumaateataja.postimees.ee/