Töövaidluskomisjoni esitatakse töökiusu kohta enim kaebusi õppeasutustest

Septembris räägitakse arusaadavalt palju haridusest. Ühelt poolt on põhjust olla uhke maailmatasemel hariduse üle, teisalt on ka üksjagu pingeid ja probleeme. Seni pigem kajastuseta jäänud tõsiasi on aga see, et töövaidluskomisjoni jõuab kõige rohkem kaebusi töökiusu ja muude konfliktide kohta just õppeasutustest ning see on kordades kasvanud.

"Tegelikult tervis ütles sellel kevadel üles ja ma võtsin aja maha. Perearsti tungiv soovitus oli, et tuleb stepsel nii välja võtta, et ei võta ühtegi kõne vastu ja ei vaata ühtegi meili vähemalt kuu aega," lausus Tööstushariduskeskuse tekstiiliosakonna juhataja Riina Tenno.

"Isegi, kui ma sellest praegu räägin, tuleb mul klomp kurku tegelikult. Ma ei ole selline, kes ei oska end kokku võtta või ei rahune maha. See ei ole normaalne," ütles töökisu ohver Kaire Jakobson.

61-aastase Riina Tenno ja 58-aastase Kaire Jakobsoni lood on detailides erinevad, aga kõnelevad ühest ja samast murettekitavast trendist Eesti koolides. "Pealtnägija" käsutuses olevad andmed näitavad, et töökius ja pikaajalised konfliktid haridusasutustes on palju massilisem probleem kui seni on avalikult teadvustatud.

"See on tõusvas trendis ja koolid koos lasteaedadega paistavad seal väga ebameeldivalt välja," sõnas tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Varem rõivatööstusettevõtetes juhtivatel kohtadel töötanud Riina Tenno siirdus kaheksa aastat tagasi Tallinna Tööstushariduskeskuse tekstiili- ja kaubanduse valdkonna juhiks. Palk oli küll madalam ning töötingimused võrreldes erasektoriga täiesti teistsugused, aga Riina tundis uhkust, et panustab haridusvaldkonda ja noorte arengusse. Seetõttu vaatas ta kooli direktori eripärasid läbi sõrmede.

"Hakkas see näiteks sellest, et kui parklas ei ole sinu autot, siis järelikult ei ole sa tööl. Küsisin, et kus on see kirjas, et ma pean käima autoga tööl. Äkki käin see nädal bussiga hoopis. See läks sellise idiootsuseni, et ma tulin hommikul parklasse, tegin telefoniga pildi oma armatuurlauast koolimaja taustal, et ma jõudsin sellel kellaajal tööle," sõnas Tenno. 

"Tegemist on inimesega, kes võib olla väga diplomaatiline, väga lahke ja mõistev. Teisel hetkel jällegi täiesti vastupidine - väga otsekohene, tõstab alluvate peale häält, viskab neid enda kabinetist välja või solvab muul moel," lausus endine Tööstushariduskeskuse IT-valdkonna juht Madis Lokotar.

Just pingelise tööõhkkonna tõttu lahkus koolist kolm aastat tagasi IT-õppeosakonna juht 34-aastane Madis Lokotar. Enda sõnul nägi ta vahetult pealt, kuidas mitu alluvat direktorile hambusse jäid.

"Need sündmused, et probleem või suur konflikt areneks, ei pidanud tavaliselt väga suured olema. Võimalik, et keegi hilines, keegi jäi haigeks või võimalik, et keegi kirjutas kuhugi mingi kirja, mis võis tunduda sellel hetkel juhile mitte kohasena," ütles Lokotar.

"Kui direktor seal pika monoloogi maha karjus ja siis küsisid, et mida ma valesti teen või mis sa tahad, et ma teeksin, siis ühes situatsioonis ütles härra direktor mulle: "Tead, ma tahaksin, et sa nutma hakkaksid". Ma vaatasin tükk aega otsa talle ja ütlesin, et selle peale mina nutma ei hakka," sõnas Tenno.

66-aastane Paul Alekand on nähtus omaette. Ainuüksi fakt, et ta on üht ja sedasama kooli juhtinud 25 aastast järjest, on Eesti haridusmaastikul iseenesest tähelepanuväärne saavutus. Mitu reformi ja koolide liitmist üle elanud koolipapa on jätkuvalt vitaalne ja karismaatiline, peab noortele inspireerivaid kõnesid ja viskab isegi aktusel nalja.

Alekand möönab, et on emotsionaalne inimene ja mõnikord ehk liiga lühikese süütenööriga, aga alluvate sihilikku kiusamist ta omaks ei võta.

"Igaüks saab hääletõstmisest omamoodi aru. Ma ei töötaks direktorina ja mul ei oleks kolleegide hulgas inimesi, kes töötavad koos minuga koos juba üle 20 aasta, kui ma selline inimene oleksin," lausus Tallinna Tööstushariduskeskuse direktor Paul Alekand. 

Lugudest, mida Madis Lokotar vanal töökohal nägi, kuulis ja vahetult ise koges, kirjutas ta 2022 menuka juhtimisõpiku "Troppjuht vs tippjuht", kus Tööstushariduskeskuse direktoril on keskne roll.

"Üks võimalus oli rääkida kuulujutte, mis levisid üle maja ja võisid tekitada inimestes konflikte. Eeldati, et mingisugused jutud jäävad inimestel omavahelisteks, aga neid räägiti edasi võib-olla mingisuguses teises variatsioonis, mis võis omakorda tekitada tüli siis kolmandate inimeste vahel," selgitas Lokotar.

Väärib rõhutamist, et Lokotar ja Tenno pole ainsad, kes on häiritud. "Pealtnägija" suhtles veel mitme endise ja praeguse kooli töötajaga, kellest mitu tunnistavad, et lahkusid töölt just direktori sobimatu käitumise pärast. 

Kõige hiljutisem kokkupõrge oli lõppenud kevadel ühel huvijuhil ja vanim teadaolev juhtum 15 aastat tagasi, kui üks õpetaja tegi Alekandile isegi kirjaliku hoiatuse, aga kiusamine jätkus.

"Kogu 26 aasta eest ma küll kuidagimoodi vastutada ei saa. Ma olen tegelikult suhteliselt süüdiv inimene ehk ma pärast inimeste eest vabandan, kui ma olen neile liiga teinud ja proovinud asja alati rahumeelselt lahendada," lausus Alekand.

"Rääkides teiste kolleegidega, siis see ongi muster seal koolis, et inimesed viiakse nii endast välja, viiakse stressi ja lõppkokkuvõttes inimesed lähevad ise ära, sest neil ei ole seda olukorda vaja," sõnas Tenno.

Sarnast ussitamist ja üle vindi kerinud konflikte on paljudes Eestimaa koolides, kusjuures nii suurtes pealinna gümnaasiumites kui ka väiksemates asulakoolides. 

Üks erakordsemaid näiteid on Tallinna ARTE gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kaire Jakobsoni juhtum, mida on püütud viimase aasta jooksul klaarida nii haridus- ja teadusministeeriumis, Tallinna haridusametis ning nüüd ka töövaidluskomisjonis, kuhu on esitatud üle 300 lehekülje materjale ja tõendeid.

"Tõenäoliselt hakkas segama see, et ma mõtlesin iseseisvalt ja kritiseerisin juhtkonda, aga kui tehakse konstruktiivseid ettepanekuid, siis ettevõtluses see ei ole kriitika, vaid see on see oodatud paranemise võimalus. Vot selles koolis see niimoodi ei toiminud," ütles Jakobson.

Kõigisse pööretesse ja üksikasjadesse laskumata süüdistas juhtkond Jakobsoni korraldustele mitteallumises, kooli maine kahjustamises ning isegi õpilaste solvamises ja mõnitamises. Teiselt poolt leiab Jakobson, et hoopis tema sattus juhtkonna massiivse laimukampaania ohvriks, mille käigus loodi tema sõnul kunstlikult tõendeid ja survestati õpilasi tema vastu tunnistama. Ühel hetkel mindi täielikku absurdi ja õpetajale heideti ette isegi klassiruumi liigset ehtimist.

"Ma olen selline õpetaja, kellele meeldivad toataimed ja see on mulle rahunemise asi. See oli viis luua hubasust, et vähendada õpipinget, et õppimine läheks sujuvalt ja need taimed olid üks osa sellest," selgitas Jakobson.

31. jaanuaril 2024 puhkeb potilillede ümber skandaal, kui Jakobsoni postkasti laekub toonaselt direktorilt e-kiri, kus seisis, et kooli külastas tervisekaitseametnik, kes tuvastas, et klassiruumi ruutmeetreid arvestades ei vasta Jakobsoni sisustus nõuetele ja palutakse taimede arvukust klassis vähendada 50 protsendi ulatuses.

"Miks ainult 50 protsenti ja kust tuleb see mingi ruutmeetri nõue - see lihtsalt on nii huvitav. Ma läksin nii närvi sellest, et huvitav arvutus ja tahaksin näha selle tagamaid. Saatsin terviseametisse teabenõude, et kas on toimunud korraline ruumide kontroll ja kas on olemas mingi nõue või määrus, mis sätestab, et kui klassiruum on näiteks 30 ruutmeetrit, siis seal tohib olla üks taim või kui on suurem, siis tohib olla kaks. Tuli vastus, et polnud toimunud kontrolli ja pole olemas sellist nõuet," meenutas Jakobson. 

Tallinna Tööstushariduskeskuse ja ARTE gümnaasiumi näidete puhul võib öelda, et need on eraldiseisvad tülid ja raskeid iseloome tuleb ette igal elualal, aga need lood näivad siiski esindavat laiemat trendi. 

Ainuüksi laekunud kaebuste ja vihjete hulk on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, tunnistab tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

"Töövaidluste arv suureneb õpetajate puhul. Vihjetest paistavad nad välja ja õpetajad kirjutavad meile päris palju vihjeid. Nad on siis juba tööl või on endised õpetajad, kes julgevad alles siis kirjutada, kui on lahkutud. Selline kehv trend võiks öelda," sõnas Saarep.

Mullu registreeriti tööinspektsioonis kõigi valdkondade peale kokku ligi 800 vihjet töökeskkonna rikkumise kohta ja neist ligikaudu iga viies puudutas haridusasutusi ehk koole ja lasteaedu. Saarep oletab, et need numbrid on ainult jäämäe veepealne osa.

"Kui ma ise olen õpetajatega rääkinud ja mitte ainult õpetajatega, vaid üldse töökiusamisohvritega, siis nad tunnevad ennast nii abitus olukorras, et nad ütlevad, et mul ei ole võimalik kuskile mujale minna. Ta ise tunneb, et tal ei ole võimalik, sest see on tema töö, tema sissetulek ning kuskile mujale ei võeta. Võib-olla on vanus selline, et tal on paar aastat pensionini ja need õpetajad enamasti ei julge töökohta vahetada. Uuesti õppimine on keeruline ehk ta ise tunneb, et ta on nii abitus olukorras ja ta ei julge seda sammu võtta," selgitas Saarep.

Ehkki iga juhtum on erinev ja alati pole ka asi töökiusus, näitab töövaidluskomisjoni üldstatistika murettekitavat trendi. Kui veel mõned aastad tagasi oli üsna tavaline, et haridusasutustest laekus mõnikümmend avaldust aastas, siis mullu tehti lasteaedadest 36 ja koolidest juba 93 avaldust, mis tähendab, et nelja aastaga on vaidluste hulk kolmekordistunud.

Maie (nimi muudetud): "Direktor hakkas teise kolleegi juuresolekul mind halvustama. Näiteks, meil on varsti Mihklipäeva laat, mida sa oled selle jaoks teinud? Kui palju sul müüjaid tuleb? Varsti on õpetajate päev. Mida sa oled mõelnud õpetajatele teha? Me liigume katastroofi suunas. Kuhu su loomingulisus on kadunud? Või ei ole sul seda kunagi olnudki? Selline otsene rünnak minu isiku pihta oli eriti alandav ja vastuvõetamatu."

Tööinspektsioon jagas "Pealtnägijaga" anonüümseid näiteid viimaste aastate kõige markantsematest lugudest. Nendest joonistuvad välja ka peamised tülide tagamaad. 

Siiri (nimi muudetud): "Olen saanud ründavaid ja otseselt halvustavaid telefonikõnesid ka õhtuti - meili ja sõnumi, kus ühes esitatakse nõudmisi ja väljendatakse usaldamatust ning teises öeldakse, et tasuta töö tegemine ongi normaalsus, võta või jäta. Olen juhile kirjalikult teada andnud, et ei pea halvustavat käitumist kohaseks."

"Õpetajatele esitatakse näiteks töölepingu muutmise ettepanek, et meil on sellel aastal näiteks vähem õpilasi, muutsime struktuuri või mingeid tunde on vähem või rohkem. Täiesti normaalne töökorralduslik protsess igas koolis. See võib olla kiusamine, see ei pruugi olla kiusamine. Teine on töökorraldus üleüldiselt, et kui näiteks lapsevanemad kuidagi kiusavad või esitavad kaebuseid, siis kuidas neid lahendatakse ja meil on väga palju näiteid, kus neid ei lahendata. Meil on teine hulk näiteid, kus õpetajad on väga aktiivselt pöördunud valla või linnavalitsuse poole, kust ei tule ühtegi reaktsiooni sealt vastu. Siis on sellised täiesti teadlikult pahatahtlikud, labased ja vastikud tegevused, kus tõesti tõmmatakse tool alt ära. Selliseid natuke varjatumaid tegevusi ka, et eelistan ühte teisele ja nii edasi," sõnas Saarep.

"Võetakse asju ära, väidetavalt neid peidetakse. Hiljem siis mõnitatakse, et kuidas sa ei teadnud, kas olid pime," kirjeldas Saarep juhtumeid. 

TIIU (nimi muudetud): "Püüdsin ennast kaitsta ja selgitada, aga tema nõudis, et ma teda kuulaks, sest ka see on minu kui alluva kohus ja tema peabki minuga autoritaarselt käituma ja mind telefonis n-ö sõimates paika panema. Ma hakkasin nutma ja lõpetasin kõne."

Kuna juhtumid on keerulised, kannatanutel tõendeid napib ning töökiusu tunnused on seadustes määratlemata, tunnistab ka tööinspektsiooni peadirektor, et tihti jääbki tõde lõpuni välja selgitamata. Mullu tehti otseselt kiusamise kohta 27 avaldust ja töökius tuvastati neist vaid kahel juhul. 

"See raskus kogu selle asja juures on see, et need tulevad kogu aeg üksikute juhtumitena ja siis on neid hea tühistada, et oli üks juhtum, mille me lahendasime ära ja jälle on sile maa. Seejärel tuleb jälle uus üksikjuhtum, mis lahendatakse ära ja jälle sile maa. Keegi ei ole kunagi mõistnud, et neid muudkui on ja on ning neid on tegelikult kokku palju," lausus Jakobson.

Jakobson vahetas hiljaegu töökohta ja alustas uut õppeaastat ühes Harjumaa riigigümnaasiumis. Samal ajal peab ta kurnavat vaidlust eelmise tööandja poolt palgatud juristidega, mis on tema hinnangul eraldi kiusamise vorm. Selleks, et aidata teisi sarnasesse olukorda sattunud õpetajaid, asutas ta tänavu kevadel kuue mõttekaaslasega MTÜ Hariduskius, mis hakkab pakkuma soovijatele nii juriidilist nõu kui ka hingeabi.

"See on selline kollektiivne appikarje avalikkusele, sest mida muud veel teha on jäänud?" sõnas Jakobson.

Riina Tenno jätkab Tallinna tööstushariduses senisel ametikohal, vaatamata asjaolule, et direktori passiiv-agressiivsus ja ametialane ärapanemine tema suhtes jätkub. Paul Alekand omakorda peab kogu teemapüstitust alluvate pahatahtlikuks kambakaks.

"Ma ei oska teile vastata, miks nad seda juttu räägivad. Ma võib-olla ise ei tunneta, et nad on rahulolematud, aga ma võin teile seda öelda, et kui minu lahkumine midagi paremaks teeks, siis ma võin siit lahkuda!" ütles Alekand.

ARTE gümnaasiumi direktor loobus kommentaarist, sest on värskelt ametis ja töövaidluskomisjoni menetlus on pooleli.

Allikas: https://www.err.ee/