Doktoritöö: Ida-Virumaa elanike tervis on ülejäänud Eestist endiselt halvem

Ida-Viru maakond on tuntud oma põlevkivitööstuse poolest, mis on olnud piirkonna majanduse keskmeks alates 20. sajandi algusest. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tõttu halvenes õhukvaliteet Kohtla-Järve, Kiviõli ja Narva piirkonnas, mis omakorda põhjustab keskkonna- ja terviseprobleeme.

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain kaitses äsja Tartu Ülikoolis doktoritöö, milles uuris põlevkivitööstuse piirkonna elanike tervisemuresid. Uuring tõi välja, et Ida-Viru elanike tervisenäitajad on jätkuvalt halvemad kui ülejäänud Eestis ning see erinevus ei ole seletatav ainult elustiilivalikutega, vaid ka pikaajalise keskkonnasaastega.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, kes on Ida-Virumaa keskkonnatervise küsimusi uurinud juba aastakümneid, tõi esile karmid faktid: Ida-Virumaa mehed elavad võrreldes Eesti keskmisega ligi neli aastat vähem. Kui võrrelda näitajaid sarnaste tööstuspiirkondadega Euroopas, on meeste oodatava eluea erinevus seal suurim.

Idavainu doktoritöö põhjal esineb Ida-Virumaal 57 protsendil täiskasvanutest mõni krooniline haigus, nagu hingamisteede haigus või diabeet, samal ajal kui Eesti vastav keskmine on 47 protsenti. Kaks korda kõrgem on risk infarkti haigestuda neil, kes on rohkem kokku puutunud benseeni ja fenooliga.

"Kõige suurem probleem on südame-veresoonkonna haigused. See on väga kompleksne probleem ja põhjuste kogum: ühelt poolt keskkonnasaaste, teiselt poolt elustiil ehk näiteks alkoholi tarbimine, ebatervislik toitumine, aga ka stress ja halvad töötingimused võrreldes näiteks Tartu või Tallinnaga. Seal on ka linnakeskkond teistsugune ja suurem heaolu," kirjeldas Orru. 

Lapsed on kõige haavatavamad

Erilise tähelepanu all olid lapsed. Uuringud näitasid, et Ida-Virumaal on astmat ligi poole rohkem kui Tartumaal. Igal neljandal lapsel esineb vilistavat hingamist, öist köha või hingamisraskusi. Lisaks on tööstusringkondades väiksem laste sünnikaal ja rohkem tuleb ilmale ka enneaegseid lapsi. "See on probleem, mida võibolla ei ole Eestis nii tõsiselt võetud," lausus Jane Idavain. 

Teadur rõhutas, et just lapsed annavad kõige selgema signaali, et probleem pole pelgalt nii-öelda pärandreostuses 1980.–1990. aastatest, vaid kestab edasi ka viimase kümnendi jooksul sündinud põlvkondades.Uuring kinnitas, et kuigi võrreldes 20 aasta taguse ajaga on Ida-Virumaa õhukvaliteet paranenud, kahjustavad saasteained nagu fenool, benseen, formaldehüüd ning eriti peened osakesed endiselt elanike tervist.

Kohalikud tajuvad õhusaastet otseselt oma igapäevaelus: must lumi, teravad lõhnad ja nähtav tolm mõjutavad nende liikumisvalikuid ja tekitavad stressi. "See pidev muretsemine ja stress on iseenesest täiendav terviserisk," märkis Idavain.

Doktoritöös analüüsis ta ka vähi esinemissagedust. Idavain selgitas, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on vähihaigestumus kogu Eesti kasvanud, niisamuti Ida-Virumaal. "See on ootuspärane, sest diagnostika lahendused on arenenud, samuti on tõhusad vähi sõeluuringute programmid, mille tõttu avastatakse vähki varem," sõnas ta. 

Tulemused näitasid aga, et kopsuvähi haigestumus on Ida-Virumaal meeste seas statistiliselt Eesti keskmisest kõrgem ning seda saab seostada otseselt õhusaaste ja töökeskkonna riskidega, sealhulgas diiselmootorite heitgaasidega kaevandustes. Viimastel aastakümnetel on kopsuvähki haigestumise erinevus vähenenud, mida võib seostada muu hulgas keskkonna kvaliteedi paranemisega.

Mõlemad teadlased rõhutasid, et kõige rohkem lonkab ennetustegevus. "Meil on ilusad arengukavad, aga kui vaadata, kui palju raha on Ida-Virumaa terviseedenduseks, siis seda praktiliselt ei ole. Kõige suurem probleem on see, et ennetustegevus puudub," nentis Orru. Raviteenused on olemas, ehkki sageli venekeelsed ja vananenud aparatuuriga, kuid inimeste teadlikkuse ja tervisekäitumise parandamine jääb tagaplaanile.

Idavain lisas, et piirkonna venekeelne elanikkond on sageli seotud teise inforuumiga, kus tervisealane info on napp või puudulik. "See tähendab, et tervislike valikute tegemiseks ei pruugi neil üldse vajalikku infot olla," ütles ta.

Teadur nentis, et ühest küljest olid tema doktoritöö tulemused ootuspärased. Küll aga üllatas teda mõneti see, et inimesed on Ida-Virumaal üsna teadlikud keskkonnasaastatusest ja piirkonnas valitsevast olukorrast. "Tegelikult sealsed elanikud tahavad ennetustegevusi," ütles ta. 

Hoolimata keerulisest pildist rõhutavad nii Idavain kui ka Orru, et Ida-Virumaal on tohutu potentsiaal. Idavain tõi eeskujuna välja Poola Katowice linna, mis muutus tööstuspiirkonnast atraktiivseks turismi- ja kultuurikeskuseks. 

"Ma olen selle linna suur fänn. See on kauniks tehtud ja on näha koostööd kohaliku omavalitsuse ja erinevate tööstusettevõtete vahel ja sinna on palju turismi toodud. Kohalikud ise on ka nii õnnelikud ja nad on selle piirkonna fännnid. Samasugune potentsiaal on olemas Ida-Virumaal," sõnas teadur. Idavainu sõnul on nii mõndagi juba ka tehtud, näiteks Kiviõli seikluspargis või Aidu karjäärides. 

"Ma ise olen ka suur Ida-Virumaa fänn, sest loodus on seal hästi kena, aga see piirkond on tööstuse pärast saanud natuke negatiivse alatoon," lausus ta. 

Hans Orru rõhutas, et õiglase ülemineku fond ja uued investeeringud peaksid looma mitmekesisema majanduse, et noored ei lahkuks. "Me ei saa eeldada, et sinna kolivad IT-spetsialistid, aga tööstust saab mitmekesistada ja muuta kaasaegsemaks," sõnas ta.

Uued uuringud: veelgi sügavam pilt

Praegu on professoril käimas biomonitooringu uuring, kus teadlased vaatavad, kui palju kahjulikke aineid on sattunud Eesti eri piirkondade inimeste organismi ümbritsevast keskkonnast. Orru sõnul pööratakse uuringus erilist tähelepanu Ida-Virumaa põlevkivitööstusega seotud tervisemõjule.

Selle kõrval on fookus põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite jääkide kogunemisel organismi. Uuringu valimisse kutsutakse 500 inimest Ida-Virumaalt ja nende kõrval kaasatakse kontrollrühmana 500 inimest Eesti teistest piirkondadest: Tallinnast, Tartust, Lõuna-, Lääne- ja Kesk-Eestist. Uuritavatest pooled on 6–11-aastased lapsed ja pooled tööealised inimesed.

Osalistelt koguvad teadlased vere-, uriini- ja juukseproovid, et uurida, milliseid keskkonnast ja toidust pärit kahjulikke aineid on inimeste organismis talletunud. Vaatluse all on näiteks raskmetallid, polüaromaatsed süsivesinikud ja pestitsiidide jäägid, aga ka keemiatööstusest eralduvad ained, näiteks benseen, etüülbenseen, ksüleen.

Peale selle kogutakse andmeid üleeuroopalise võrdlusuuringu tarbeks. Selle keskmes on plasttoodetest, toidupakenditest, laste mänguasjadest ja muudest igapäevastest tarbeesemetest eralduvad ohtlikud ained, mida kasutatakse kuuma-, vee- ja määrdumiskindluse suurendamiseks. Viimati tehti sarnane uuring Eestis 1990. aastatel ja nüüd on plaan uusi andmeid toonastega võrrelda. 

Jane Idavain kaitses Tartu Ülikoolis doktoritööd "Keskkonnasaastatuse tervisemõjud Kirde-Eesti põlevkivitööstuse piirkonnas".

Allikas: https://novaator.err.ee/