Tiit Talvaru: Mulle meeldib välja mõelda uusi ideid ja neid teoks teha

Millest ettevõtjana alustasite?

Minu ettevõtjatee alguspunktiks võib pidada maaparandus- ja süvendamistöödega tegelevat ehitusettevõtet Talvakas. Hiljem lisandus metalliettevõte PlasmaPro, mis kannab praegu Sparkeri nime ja pakub erinevaid metallitöötluslahendusi. Kui juba metallitööstusega tegeled, siis mõtled ikka, et looks mõne toote ise ka. Kännupuuri esimene prototüüp valmis 2017. aastal ja paari aasta pärast alustas Dipperfox nende tootmisega.

Kui alustasin, siis küsiti minult naljatades, et mis need kännud mulle teinud on. Aga kui oled 20 aastat maaparandustöödega tegelenud, siis lõpuks hakkavad kännud häirima ja mõtled, kas neid saaks kuidagi lihtsamalt eemaldada. Mõnes mõttes on Talvakas, Sparker ja Dipperfox justkui üksteist täiendav kooslus.

Kui palju kände on tulnud elus välja juurida enne kännupuuri loomist?

Ega täpset numbrit oskagi öelda, võib-olla oli 10 000 või suisa 20 000 kändu. Kännupuur sai välja töötatud praktilisest vajadusest lähtuvalt. Peamine probleem on ju känd ise, mitte juured. Kändude väljakaevamine ja freesimine on aeganõudev. Samuti on kände keerukas eemaldada kitsastes oludes, näiteks linnaruumis, majade läheduses või nõlvadel. Kui kasutada kännupuuri, siis võtab kännu eemaldamine palju vähem aega ja seda saab teha ka väikse ruumi puhul.

Kumb on ohutum töö – kändude juurimine või puurimine?

Kändude eemaldamine on alati olnud keeruline ja ohtlik töö. Kõige ettevaatlikum tuleb ehk olla kännu freesimisega, sest laastud võivad lennata üsna kaugele. Kändude väljakaevamine ehk juurimine on sageli suur ettevõtmine ja nõuab ka tööohutuse mõttes tähelepanelikkust erinevates aspektides. Kõige vähem esineb ohte kändude puurimisel – masin töötab rahulikult, aga võimekalt, laaste ei lenda, vaid need segunevad pinnasega ja töö saab kiiresti tehtud.

Seda, et kännupuur muudab töö ohutumaks, oleme püüdnud tõestada ka potentsiaalsetele klientidele. Mäletan hästi, kui soovisime Las Vegase messil teha toote näidiskasutamist hoones sees. See tundus nende jaoks ilmvõimatu. Lõpuks õnnestus meil ikkagi nõusolek saada ning toote näidiskasutamisega tõestasime korraldajatele ja messi külastajatele, et tegemist on efektiivse seadmega, mille kasutamine on ohutu. Muide, Jaapanis tuuakse meie kännupuuri suurimate eelistena välja, et tegemist on vaikselt töötava seadmega, selle kasutamine on kõrvalviibijatele ohutu ning sellega on võimalik likvideerida kände ka keerulise juurdepääsuga kohtades.

Milliseid tooteid olete veel loonud ja kuidas uue toote leiutamine käib?

Kunagi sai aktiivselt tegeletud sidevõrkude ehitamisega ja ka siis sündis praktilisest vajadusest idee luua sidekaev. See on lihtne toode, mida on kerge valmistada ja paigaldada. Minu väljatöötatud sidekaevud on praegu kasutusel Telia sidevõrgus.

Kui idee on olemas, siis teed esmase prototüüpi valmis, katsetad ja seejärel hakkad modifitseerima. Mõnikord olen teinud alguses ka joonised, palunud inseneridel teha arvutused ning seejärel valmistanud prototüübi. Mingil hetkel jõuab toode sellise versioonini, mida sobib turule viia. Samal ajal toote arendamine jätkub, et muuta seda veelgi paremaks.

Mis on teie jaoks uue toote arendamisel kõige olulisem?

Ikka efektiivsus. Toote kasutajale tähendab efektiivsus kiirust ja see omakorda toob talle tulu. Lisaks kännupuuridele on Dipperfoxis olemas ka palgilõhestaja. Kui meie palgilõhestajat vaadata, siis esmapilgul erinevust teiste sarnaste toodetega ei märkagi, kuid see võimaldab sama töö teha ära neli korda kiiremini. Kõikides uutes toodetes peab olema mingi nii-öelda x-faktor.

Kuidas tagate oma ettevõttes tööohutuse?

Dipperfoxiga oleme algusest peale võtnud hoiaku, et kõik on keskkonnasõbralik ning võimalikult ohutu.

Olen märganud, et nooremad töötajad, keda algusest peale ise välja koolitad, jälgivad suurema hoolega, et nad kasutaksid õigeid töövõtteid ning hoiaksid töökeskkonna turvalisena. Näiteks kannavad noore põlvkonna keevitajad ikkagi maske ees, mitte ei hoia maski ühes käes, et teisega keevitada. See viimane on n-ö vanakooli harjumus, mida on olnud raske ümber õpetada.

Keevitamisest rääkides jälgime, et temperatuur oleks keevitustööde jaoks sobiv ja vajadusel jahutame tööruumi, et tööriietes ja isikukaitsevahendites töötajal oleks võimalikult mugav seda tööd teha. Meil on kasutusel ventilatsioonisüsteem, mida oleme hoolega õigeks sättinud ja mis puhastab õhu peenikesest keevitustolmust.

Jälgime, et tootmises oleksid asjad oma koha peal, mitte nii, et kui keegi tuleb, hakkame koristama. Ka see aitab ohtlike olukordi vältida.

Meeles tuleb pidada seda, et tööohutus ei tule iseenesest, oluline on ohte märgata, tähelepanu juhtida ja reegleid meelde tuletada. Koolist tulevad noored võtavad seda loomulikumalt. Tööohutuse tagamine on kollektiivne väljakutse – see on nii omanike, juhtide kui ka töötajate teha.

Kuidas koolitate oma meeskonnaliikmeid tööohutuse alal?

Kõik meie töötajad on koolitatud vastavalt oma tööülesannetele. Enamasti teeme esmased koolitused ise ja selleks on koostatud põhjalikud juhendid. Tuleohutuse koolitamiseks oleme kutsunud oma ala professionaalid ja kasutame praktilisi näiteid. Töötajad, kes puututvad kokku tuletöödega, on läbinud selleteemalise koolituse. Kord aastas kordame olulisemad põhitõed üle. Kui ostetakse uus seade, siis viib seadme müüja läbi kasutus- ja ohutusjuhendamise.

Oleme Dipperfoxis koolitanud ka oma partnereid, et nad saaksid meie seadmetega ohutumalt tööd teha. Töötajate, partnerite ja klientide ohutus on meile võrdselt oluline.

Kas väikeettevõtetel on realistlik pakkuda sama turvalist töökeskkonda kui suurfirmadel, kellel on rohkem raha?                                

Kõik me oleme väikestest tegevustest alustanud ja alguses mõtled ikka sellele, kuidas ettevõtte tegevus käima saada. Kõik nõuab raha ja mingis osas tegeletakse tööohutusega tagantjärele, sest erinevaid nõudeid ja bürokraatiat on palju. Olen kuulnud arvamust, et alustavatel ettevõtetel peaks laskma kolm aastat tegutseda ja kui selle ajaga on jalad alla saadud, siis hakkame rääkima tööohutuse peenhäälestamisest ja igasugu aruannetest. Ma pigem nõustun selle arvamusega.

See aga ei tähenda, et tööohutusega alguses üldse ei peaks tegelema. Keegi ei taha end ja oma töötjaid ohtu seada. Väikeettevõttes võib tööõnnetuse mõju olla ettevõtte toimimisele kordades suurem. Näiteks kui on tootmises kaks keevitajat ning ühega peaks midagi juhtuma. See on halb nii töötajale kui ka ettevõttele. Töötaja on töölt eemal ning ettevõtte tegevus häiritud. Kui tööohutusega mõtestatult tegeleda ja kõik nõuetest kinni peavad, tasub see kuhjaga ära.

Sama põhimõte kehtib ka töövahendite kohta. Kui ettevõtjal tuleb endal raha välja käia, siis tahad ju, et inimesed saaksid endale paremad töövahendid, mis võimaldavad neil efektiivsemalt tööd teha. Mäletan kui soetasime esimesed suured monitorid töö tegemiseks ja üks meeskonnaliige ütles, et need on lahedad. Kui vastasin, et sa maksad need ju ise kinni, küsis ta, et kuidas. Selgitasin, et saad nüüd tööd efektiivsemalt teha ja lisanduv tulu katab mõne aja pärast töövahenditesse tehtud kulu.

Näiteks ergonoomilised, tõstetavad lauad tulid meie kontorisse suhteliselt värskelt. Need pole küll teab mis uus leiutis, aga vajadus tekkis nüüd ja seetõttu oleme asja käsile võtnud. Kui inimesed hommikust õhtuni kontoris tööd teevad, siis soovid, et nende erksus ja teravus säiliks päeva lõpuni.

Võrreldes suuri ja väikseid ettevõtteid, on mitmeid näiteid, kuidas väiksemad ettevõtted võivad tagada isegi parema tööohutuse. Näiteks tean, kuidas ühes suurettevõttes oli kasutusele võetud konkreetne turvajalanõu mudel. Aga inimesed ja nende jalad on erinevad ning kõigile ei pruugi samasugune mudel sobida. Väiksemad ettevõtted saavad olla paindlikumad.

Ka meil kehtib põhimõte, et ohutusvarustuse pealt me hinnaalandust ei tee. Kui tuleb uus töötaja, ükskõik, kas kontorisse või tootmisesse, saab ta sellise nõuetele vastava varustuse, nagu just talle kõige paremini sobib. Näiteks tootmistöölise võtame tööriiete poodi kaasa, et ta saaks valida sobiva suurusega tööriided ja -jalanõud. Kui isikukaitsevahendid ei ole standardsed, vaid konkreetsele töötajale sobivad, kasutab inimene neid päeva lõpuni hea meelega.

Millised on teie soovitused inimesele, kes tahaks ise ettevõtlusega alustada?

Kui on olemas idee ja tahe, siis tasub see ellu viia. Ei tasu kohkuda selle ees, et ettevõtjana tegutsed ööpäev läbi ja mõtled pidevalt, kuidas paremaks saada ja mida veel teha. Ka minul on ette tulnud olukordi, kus tahaks olla lihtsalt töötaja ning teha tööd kellast kellani. Aga selline elu ei ole minu jaoks, mul hakkaks igav. Mulle meeldib tegutseda, arendada tooteid ja uusi ideid välja mõelda.

Kuidas ettevõtjatesse suhtutakse?

Minu kogemus on positiivne. Eriti maapiirkondades võetakse avasüli vastu ettevõtjad, kes kohalikele inimestele tööd pakuvad. Meid on alati hästi vastu võetud. Enamik Sparkeri ja Dipperfoxi töötajatest elavad samas piirkonnas – Paikusel, Sindis ja lähiümbruses.

Kuidas hindate Eesti tööstuse käekäiku?

Kahjuks midagi lillelist laiemas pildis ei ole. Alates sõja puhkemisest Ukrainas on paljud asjad läinud allamäge. Tunda on suurt stressi ja kardetakse teha investeeringuid. Erandiks on kaitsetööstus, mis kasvab meeletu kiirusega.

Ometi ujute ise vastuvoolu, töötate välja uusi tooteid ning plaanite soetada uue võimsama seadme metalli lõikamiseks?

Selle investeeringu julgen ette võtta, sest see toob meile tulu. Uus seade on vajalik, et tõsta ettevõtte efektiivsust. See võimaldab metalli kiiremini lõigata ja edaspidi saame sama ajaga rohkem tööd tehtud. Lisaks on uuel seadmel lisavõimalusi, mis annavad omakorda ajavõitu.

Milliseid ettevalmistusi teete, et tulevikus hakkama saada?

Trendide ja tehnoloogia arenguga tuleb end kursis hoida ning nendega kaasas käia. Ühiskond on väga palju muutunud – huvitav on mõelda, et kunagi sai isegi hobuvankriga sõidetud ja niimoodi veeti ka kaupu laiali. Nüüd jõuab kaup lennukiga väga kiiresti maailma eri punktidesse. Ma ei ütle, et kändude puurimine kunagi ära kaob, aga võib-olla leitakse selleks veelgi efektiivsemaid mooduseid. Võimalik, et ühel hetkel töötatakse välja mõni nanotehnoloogia lahendus või saadakse tülikast kännust lahti laserkiire abil.

Arendame olemasolevaid tooteid ja töötame välja uusi. Seisame Dipperfoxis silmitsi ka digitaliseerimise ja automatiseerimisega. Ka praegu töötavad tootmises robotid, kuid nende võimekus võiks olla veelgi suurem. Pingutame selle nimel, et digitaliseerimine hõlmaks lisaks tootmisele kogu toote elutsüklit, ehk ka tootearendust, müüki ja järelteenindust.

Veel tegeleme uutele turgudele jõudmisega. Ainult ühele turule lootma jääda ei saa, tuleb leida uusi võimalusi ja niimoodi oma riske hajutada. Oleme kännupuuridega jõudnud 43 riiki. Suurimad turud, kus tegutseme, on Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, kuid meie tooteid leiab veel näiteks Rootsist, Hispaaniast ja Austraaliast. Siiski seisab suur töö veel ees. Dipperfoxi käekäiku mõjutab oluliselt see, kui palju arendatakse taristut ehk kui palju kände arengule ette jääb. Kui mõelda ainuüksi Saksamaale, siis iga sealne liidumaa on mitu korda suurem kui Eesti, mistõttu on seal ka rohkem ettevõtteid, kes saaks oma efektiivsust kännupuuriga tõsta. Meil tuleb pingutada, et nendeni jõuda. Selleks et jõuda potentsiaalsete klientideni üle maailma, kasutame väga palju sotsiaalmeediat.

Kuidas tööst puhkate?

Ega ma oskagi lihtsalt niisama olla. Ikka vaatan internetis ringi, millised uued masinad ja seadmed on leiutatud ja kuidas need töötavad. Sealt sünnivad uued ideed, mõtlen välja ja valmistan prototüüpe.

Minu jaoks on ka messidel käimine omamoodi puhkus. Selgitan ja näitan hea meelega, kuidas meie tooted töötavad. Samas saan seal vaadata, milliste huvitavate toodetega on teised välja tulnud ja kuidas need töötavad.

Kas võtate aega end ümbritsevast välja lülitamiseks?

Õnneks on mul suvila sellises kohas, kus mobiili- ja internetilevi on kehv. Seal käies lülitan end muust maailmast välja, hoolitsen suvila eest ning käin kalal.

Mis teid erinevate tegevuste juures innustab?

Kui kännupuurile mõelda, siis tahtsin teha sellise toote, mida maailmas ei ole ning mis on kiire ja efektiivne. Selleni jõudmine võttis omajagu aega, sest kõik tuli endal välja mõelda.

Kui idee on hea ja uus toode tõotab tulla tehnoloogiliselt ja efektiivsuselt senistest parem, siis tuleks see teoks teha. Uue toote väljatöötamine peab pakkuma ka väljakutseid. On innustav näha, kuidas mõte saab teoks ja toode hakkab elama oma elu. 

Allikas: https://www.tooelu.ee/