Värske uuring näitab: Eesti mehed on naistest rohkem tööl. Ent see stabiilsus peidab endas probleeme

18.11.2025

Meestepäeva eel avaldatud töökatkestuste statistika näitab: mehed võtavad vähem vabu päevi kui naised, viibivad pikemalt haiguslehel ning on harvem õppe- ja vanemapuhkusel.

Eesti suurim palgaarvestusplatvorm Merit Palk vaatas sisse 58 318 meestöötaja ja 57 963 naistöötaja viimase aasta palgastatistikasse, et mõista, milline on meeste töö- ja puhkeaja tasakaal. Numbrid näitavad huvitavat pilti: keskmine naistöötaja võtab aastas ligi viis töökatkestust, meestöötaja aga neli ehk mehed on naistest rohkem tööl. See tähendab ka, et mehed on küll tööelus stabiilsemad, kuid see stabiilsus peidab endas mõtlemapanevaid trende.

Ettevõtte toote- ja arendusjuht Maarja-Liisa Maasiku sõnul tõi palgastatistika analüüs välja, et ühelt poolt on meeste tööelus palju häid külgi – nad on stabiilsed ja võtavad vabu päevi eesmärgipäraselt, teisalt aga peidab see stabiilsus endas ka probleeme. „Statistikast välja kooruvad numbrid – pikemad haiguslehed, sagedased tööluusid ja madal õppepuhkuse kasutamine – võivad viidata sellele, et mehed ei pane piisavalt rõhku oma tervisele ja arengule. Samuti näitab vanemapuhkuse minimaalne kasutamine, et töö ja pere tasakaal on endiselt kaldus traditsioonilistele rollidele,“ rääkis Maasik.

Maarja-Liisa Maasik

FOTO: JAKE FARRA | Merit Tarkvara

Mehed teevad tööluusi sagedamini

Töövõimetus ehk haiguslehtede statistika toob esile paradoksi. Kuigi naised on sagedamini haiguslehel (36% vs 32% töötajatest), kestavad meeste haiguslehed keskmiselt kaks päeva pikemalt – 13 päeva võrreldes naiste 11 päevaga. „See kahe päeva erinevus võib tunduda väike, kuid räägib palju meeste suhtumisest oma tervisesse,“ selgitas Maasik. „Mehed võtavad haiguslehe tõenäoliselt alles siis, kui olukord on juba tõsisem, mis toob kaasa pikema taastumisaja. Ennetav tervisekäitumine jääb paraku tagaplaanile.“

Kõige silmatorkavam on aga tööluusi statistika – mehed teevad tööluusi üle kahe korra sagedamini kui naised (1027 meest vs 386 naist). Tööluus kestab meestel keskmiselt 5,16 päeva, naistel 4,52 päeva. Tööluus märgitakse palgaprogrammi, kui töötaja on puudunud töölt ilma mõjuva põhjuseta ning pole sellest varem teada andnud või kui ta lahkub tööandja loata töölt varem.

„Tööluusi suur erinevus on kindlasti üks märkimisväärsemaid leide meie analüüsis,“ ütles Maasik. „See võib viidata sellele, et mehed kasutavad tööluusi kompenseerimaks muud puhkuse puudujääki. Tegemist on signaaliga, et tööandajad peaksid rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas meessoost töötajad oma puhkust planeerivad.“

Ka vanemapuhkuse kasutamine meeste seas on marginaalne – naised kasutavad vanemapuhkust kolm korda sagedamini ja keskmiselt 544 päeva, mehed aga vaid 99 päeva. Lapsepuhkust võtavad naised samuti peaaegu kaks korda sagedamini ja pikemalt.

Kokku oli lapse sünni või varajase hooldusega seotud töökatkestustel 4,8% naistöötajatest, kuid vaid 0,8% meestöötajatest. See näitab, et hoolimata võrdsete võimaluste olemasolust jääb perekoormus endiselt ebaproportsionaalselt naiste kanda. „Vanemapuhkuse statistilised numbrid on eriti kõnekad. See ei ole enam lihtsalt statistiline erinevus, vaid see mõjutab otseselt naiste karjäärivõimalusi ja palgalõhet,“ rõhutas Maasik.

Unustatud investeering tulevikku

Mehed kasutavad ka õppepuhkust kaks korda harvem kui naised – vaid 1,5% meestöötajatest võttis õppepuhkust, kui naistel oli see näitaja 3,4%. See viitab tõenäoliselt sellele, et mehed panustavad paraku enda arendamisse ja ümberõppesse vähem.

Siiski, statistika näitab ka head uudist – põhipuhkuse võtmisel ei ole meeste ja naiste vahel erinevust. Mõlemad puhkavad keskmiselt 8 päeva korraga ja lepingu lõppemisel kompenseeritakse mõlemale võrdselt keskmiselt 10 päeva. „See on üks valdkond, kus soolised erinevused on kadunud ja mehed puhkavad sama aktiivselt kui naised, mis on väga positiivne signaal,“ märkis Maasik. „Põhipuhkuse kasutamine on tasakaalus, mis näitab, et mehed tegelikult mõistavad puhkamise väärtust – nüüd tuleks sama mõtteviisi laiendada ka teistele valdkondadele nagu tervishoid, pere ja eneseareng.“

Allikas: https://eestinaine.delfi.ee/