AIN KÄPP ⟩ Liiga järsk alampalga tõus ei ole realistlik

Niivõrd kiire alampalga kasv praegustes majandusoludes ei ole tööandjate vaatest realistlik, sest majandus pole pikalt kestnud seisakust välja tulnud ja majanduse olukord pole läinud vastavalt prognoositule.

Viimased kaks aastat on majandus langenud ja selle aasta majanduskasv tuleb aasta tagasi ennustatust samuti madalam ehk nullilähedane. 

Sellest hoolimata on tööandjad palku tõstnud ja alampalk on viimasel 10 aastal kasvanud kiiremini nii hindadest kui keskmisest palgast. 10 aasta keskmine alampalga kasv on olnud 8,6%, keskmine palk on samal ajal kerkinud 7% ja tarbijahinnaindeks 4,8%.

Tööandjate ettepanek oli kergitada alampalka järgmisel aastal Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu võrra ehk 5,1%. See oleks ühtlasi kõrgem kui järgmiseks aastaks ennustatud hinnatõus ehk alampalga ostujõud paraneks. Ettepanek on kompromiss tööandjate vahel, sest mitmetes sektorites ei ole võimalik järgmisel aastal palku tõsta.

Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele. Selle suuruse lepivad igal aastal kokku sotsiaalpartneriteks olevad Eesti tööandjate keskliit ja Eesti ametiühingute keskliit ning selle kinnitab määrusega vabariigi valitsus. Sel aastal on töötasu alammäär 886 eurot, mis kehtib seni, kuni saavutatakse alampalga kokkulepe 2026. aastaks.

Allikas: https://pohjarannik.postimees.ee/