Tööle saamisest on saanud katsumus. Samas leidub siiani ameteid, kus konkurents puudub
26.11.2025
CVKeskus.ee analüüsis ligi 50 000 tööpakkumist, et selgitada välja ametid, kus konkurents on tänavu olnud sedavõrd nõrk, et töö leidmine on mitu korda lihtsam kui Eesti tööturul keskmiselt.
Igale vabale ametikohale on tänavu Eestis kandideerinud keskmiselt üle 50 inimese, mida on kaks korda enam kui veel paar aastat tagasi. Siiski leidub tööturul kümneid ameteid, kus konkurents on praktiliselt olematu ning töövõtjate positsioon on väga tugev.
2025. aasta ülevaade näitab, et kõige suuremas hädas on tööandjad haridus-, tervishoiu-, ehitus- ja IT-sektoris. Nõrka konkurentsi kohtab aga üllatavalt palju ka kaubanduses, transpordis, turvavaldkonnas ja tööstuses.
Kõige nõrgem konkurents on haridussektoris
„Hariduses on puudujääk süsteemne, sest paljud ametid nõuavad erialaseid oskusi, mida ei ole võimalik kiiresti juurde kasvatada,“ selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Tema sõnul on haridussektori tööpakkumistel konkurents koguni neli korda madalam kui Eesti tööturul keskmiselt.
Kõige keerulisem on haridussektori tööandjatel tänavu olnud leida eripedagooge, matemaatika-, füüsika-, keemia- ja bioloogiaõpetajaid ning erinevaid tugispetsialiste ja keeleõpetajaid, sealhulgas sotsiaalpedagooge, koolipsühholooge, kutseõpetajaid, muusikaõpetajaid ning eesti, hispaania ja saksa keele õpetajaid. Auväärti sõnul võimendab sektori tööjõupuudust ka suhteliselt suur pensionile minevate õpetajate arv ning kasvav nõudlus tugispetsialistide järele.
Tervishoius kandideerib seevastu vabadele ametikohtadele küll rohkem inimesi kui hariduses, kuid mitmetel ametitel on konkurents siiski sisuliselt olematu. Kõige keerulisem on tööandjatel leida logopeede, psühholooge, füsioterapeute, ämmaemandaid, hambaarste ja neurolooge. Nõudlus nende ametite järele on püsinud aastaid kõrge, kuid kvalifitseeritud tööjõudu napib.
IT-sektoris jääb tippspetsialiste puudu ka vaatamata kõrgetele palkadele
IT-sektoris on küll kandideerijate arv viimastel aastatel kasvanud, kuid tipptegijate puhul see leevendust toonud ei ole. Tarkvarainseneride, süsteemianalüütikute, andmeteadlaste ja arvutivõrkude tippspetsialistide värbamine on jätkuvalt väga keeruline.
„IT-valdkonna palgastatistika annab turu pingelisusest väga selge signaali, kuna tööandjad võitlevad IT-sektori tipptegijate värbamisel väga väikese talendibaasi pärast,“ lisas Auväärt. Nimelt ulatus tarkvarainseneride mediaanpalk teises kvartalis 4985 euroni ja valdkonna parimad teenisid isegi üle 7700 euro kuus.
Kaubanduses ja transpordisektoris on kandideerijate arvudes suured käärid
Kuigi kaubandus on üks kandideerijaterohkemaid valdkondi Eestis, leidub sealgi ametikohti, kuhu sobiva inimese leidmine on üllatavalt keeruline.
Teenindaja ametikohtadele on tänavu keskmiselt kandideerinud üle 75 inimese, kuid vahetusevanemate rollides on konkurents viis korda nõrgem ja letiteenindajatel tervelt seitse korda nõrgem.
Transpordisektoris on pilt sama kontrastne. Kui kullerite tööpakkumistele kandideerib üle 130 inimese, siis rahvusvaheliste vedude autojuhtide puhul on konkurents üheksa korda nõrgem ning bussijuhtidel enam kui kolmteist korda nõrgem.
Ehitus- ja tööstussektorites napib endiselt kvalifitseeritud tööjõudu
Ehitussektoris kandideerib ühele ametikohale keskmiselt veidi üle 40 inimese, kuid spetsialistirollides on konkurents kaks kuni kolm korda nõrgem. Kõige keerulisem on leida elektrikuid, torulukkseppasid, ehituse eelarvestajaid ja keevitajaid. Väljakutsed on suured ka ehitusarhitektide, plaatijate, kraanajuhtide ja geodeetide värbamisel.
Tööstus- ja mehaanikavaldkonnas on enim puudu mehhatroonikutest, automaatikutest, koostelukkseppadest ning elektri- ja automaatikainseneridest. Ka autolukksepa ametit on tööandjatel keeruline täita.
Turvavaldkonnas on konkurents tööturu keskmisest üle kahe korra madalam, mistõttu on ka turvatöötajate leidmine olnud tänavu paljude jaoks tõsine väljakutse.
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring kinnitab samuti, et kuigi tööandjad tajuvad tööturgu varasemast veidi vähem pingelisena, ütleb üle poole ettevõtetest endiselt, et neil on keeruline leida vajalikke töötajaid.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/