KÜSITLUS | Kas paned järgmisel aastal rohkem raha pensionisambasse?
26.11.2025
Selle nädala lõpus kukub pensionikogujate jaoks oluline tähtaeg: pühapäeval läheb lukku, kui palju raha sul järgmisel aastal teise sambasse läheb.
Kui varasema süsteemi kohaselt läks teise sambasse automaatselt 2% brutopalgast, siis eelmisel aastal tekkis võimalus teha avaldus maksete suurendamiseks. Panust on võimalik tõsta vastavalt 4% või 6% peale.
Mullu tegi sellise otsuse enam kui 74 000 inimest: 46 249 kogujat tõstis määra 6% peale ja 27 961 inimest 4% peale. Kui arvestada, et iga kuu teeb teise sambasse sissemakseid suurusjärgus 315 000 inimest, otsustas makseid suurendada umbes iga neljas aktiivne koguja.
Otsus nüüd, muutust näha jaanuaris
Samuti on nüüdseks ka võimalus seda soovi korral vähendada tagasi 2% peale. Selliseid inimesi on tänase seisuga 4076. Neid on siiski vähem kui neid, kes on teinud tänavu avalduse, et soovivad maksemääraks 4% või 6%: vastavalt 11 656 ja 13 819 inimest. Paraku pole küll 4% avalduse tegijate seas teada, kas makseid suurendati (ehk oli eelnevalt 2%) või vähendati (eelnevalt 6%).
Igal juhul rakendub praegune muudatuse soov uuest aastast, jaanuaris võib seda ka näha palgalipiku peal. Tähtajaks on 30. novembri kesköö. Pärast seda kuupäeva tehtud avaldused rakenduvad 2027. aastal. Avaldust saab teha kas pangas või Pensionikeskuse lehel.
Kas raha ka teenib?
Näiteks keskmise palga saajal (2126 eurot) läks tänavu iga kuu teise sambasse vastavalt kas 42,5, 85 või 127,5 eurot, sõltuvalt sellest, kas sissemakse määr oli 2%, 4% või 6%. Ehk: mida kõrgem määr, seda rohkem raha liikus praegusest palgast tuleviku tarbeks.
Kuigi täpselt pole võimalik öelda, kui palju see muudatus pensionisüsteemi lisaraha tõi – kuna pole detailselt teada, kui suurt palka maksete tõstjad saavad –, laekus näiteks jaanuaris teise sambasse 4,4 miljonit eurot rohkem kui eelneval kuul ehk detsembris. Ehkki päris üks-ühele seda võrdlust võtta ei saa, kuna makseid mõjutavad ka palgamuutused, laekub teise sambasse aastaga hinnanguliselt 50 miljonit eurot lisaraha.
Seda, kui palju tootlust see lisaraha on teeninud, on keeruline üheselt öelda, sest see sõltub fondi valikust, palga muutumisest aasta jooksul ja osakute ostmise hetkest.
Võttes aga näiteks keskmise palga saaja, kes tõstis maksemäära 6%-ni, saab palka 5. kuupäeval ja kogub raha teise samba keskmise tootlikkusega fondis (EPI üldindeks), on 935 eurost lisarahast saanud tänaseks 996 eurot. Seniseks tootluseks teeb see 6,5% (aasta peale taandatult umbes 7,2%). Võrdluseks: Eesti Panga prognoosi kohaselt on tänavune inflatsioon 5,3%. Oluline on märkida, et raha liigub teise sambasse brutosummast, mis annab investeerimisel tulumaksueelise.
Kui palju pensioniks raha koguneb?
Teise samba sissemakse muutmise alternatiiviks või täienduseks on pensioni kolmas sammas. Kui teise samba plussiks on automaatsus (raha läheb palgast maha märkamatult), siis kolmanda samba eeliseks on paindlikkus. Sa saad jooksvalt valida, kui palju raha sambasse paned, ning vajadusel on raha kättesaamine lihtsam. Kolmandas sambas kehtib tulumaksusoodustus sissemaksetele, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot aastas.
Pikaajaliselt võib pensionimaksete suurendamisel olla märkimisväärne mõju, kuid lõpptulemus sõltub fondi tootlikkusest, haldustasudest ja inflatsioonist ehk raha ostujõu muutumisest ajas.
Tuues aga näite: 25-aastane palgatöötaja, kes praegu teenib umbes keskmist ehk 2100 eurost brutopalka, kelle aastane palgakasv on 4%, kellel on seni kogutud teise sambasse 3000 eurot, kelle fondi aastaseks tootluseks on keskmiselt 7% ning haldustasuks 0,35%.
-
Jättes maksemäära 2% peale, on 45 aasta pärast pensioniikka jõudes tema teises sambas 823 784 eurot.
-
Suurendades maksemäära 6% peale, on lõpptulemuseks 1 333 430 eurot.
Viimase stsenaariumi puhul moodustaksid inimese enda ja riigi sissemaksed 307 994 eurot ning liitintressi mõju oleks natuke enam kui miljon eurot. Seda, kuidas pensioni sissemakse määra valik mõjutab su pensionit, saab ise arvutada siin.
Kui aga arvestada pikaajaliselt kõrge, 4-protsendilise inflatsiooniga (ehk kaks korda kõrgemaga kui Euroopa Keskpanga eesmärk), oleksid need summad tänases väärtuses vastavalt 306 759 ja 504 683 eurot.
Tasub meeles pidada, et kehva tootluse või kõrge haldustasuga fondi valides võib raha ostujõud ajas ka kahaneda. Kõige enam mõjutab lõpptulemust see, kuidas läheb maailma börsidel. Viimase 50 aasta jooksul on näiteks USA börsiindeksi S&P 500 reaaltootlus (inflatsiooni maha arvestades) olnud 8,3% aastas ehk kokku 5522%. Indeksi ajaloolise tootlusega saab tutvuda siin.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/