Ajutisi tööpakkumisi vahendava portaali Workis tellitud uuringust selgub, et suurem osa Eesti elanikest on valmis ajutise tööga lisatulu teenima. Vaid 12 protsenti vastanutest ütles, et nad ei ole huvitatud lisatöövõimalustest, mis tähendab, et vähemalt mingil määral on sellele ideele avatud 88 protsenti.
Pea kõik eestlased otsivad lisatööd. Aga millise tasu eest?
29.11.2025
Kuigi suur osa Eesti elanikest on lisatööst huvitatud, ei olda valmis töötama ükskõik millise tasu eest, selgub tööportaali Workis tellitud ja uuringufirma Norstat tehtud küsitlusest.
Kuid ka tööhuvilised pole nõus töötama ükskõik millise tasu eest. Küsimusele ajutise tööotsa eest loodetud minimaalse netotunnitasu kohta vastas 45 protsenti, et nad oleksid valmis töötama üksnes siis, kui teeniksid selle eest üle 10 euro tunnis. 27 protsenti ootaks lisatöö eest vähemalt 7–9,99 eurot tunnis.
Veel madalama palgaga nõustuks vaid väike osa: 9 protsenti on valmis töötama 7–8 eurot tunni eest, veel 9 protsenti 8–9 ning omakorda veel 9 protsenti töötasuga 9–10 eurot tunnis. Küsitletuist vaid 5 protsenti on nõus võtma vastu töökoha, kus tunnitasu on 6–7 eurot, kolm protsenti soostuks tasuga 5–6 eurot tunnis ja ainult üks protsent oleks rahul teenistusega 4–5 eurot tunnis. Ükskõik, mis hinnaga ehk kas või 4 eurot tunnis soostuks töötama kaks protsenti küsitletuist ning viis protsenti ei osanud oma aja väärtust hinnata.
Palgaootus on selges seoses nii vanuse kui ka töökogemusega. Kõrgeimat tunnitasu soovivad 30-59-aastased, kellest üle poole tahab ajutise tööga teenida üle 10 euro tunnis. Nooremasse (18–29) ja vanemasse (60–74) vanuserühma kuuluvate vastajate ootus on mõnevõrra tagasihoidlikum ning vanemad inimesed pole sageli (umbes kolmandik) ajutisest tööst üldse huvitatud.
Madalama tunnitasuga on meelsamini nõus üliõpilane ja kodune inimene - umbes 20 protsenti neist soostuks 7-8-eurose tunnitasuga. Samas juht, spetsialist ja üksikettevõtja märkis soovitud miinimumtasuks enamasti üle 10 euro tunnis. Sellest võib järeldada, et ajutist töökohta peetakse nii võimaluseks sissetulekut täiendada kui ka tõsiseltvõetavaks tööks, mille eest peaks maksma ka õiglast tasu.
«Andmetest joonistub selgelt välja, et ajutine töö pole kitsas erihuvi. Suurem osa Eestis elavatest inimestest on avatud sel viisil lisatulu teenimisele,» ütleb Workise müügijuht Paul-Markus Orav. Ta lisab, et samas on inimeste ootus tunnitasu suhtes suhteliselt kõrge, eriti tööealiste seas.
«Ajutist tööd pakkuvate tööandjate ja selliseid töökohti vahendavate platvormide jaoks tähendab see, et motiveeritud kandidaatide meelitamiseks tuleb pakkuda läbipaistvat ja konkurentsivõimelist töötasu ning kindlustada selge protsess.»
Küsitluse viis Workise tellimusel läbi Norstat, küsitledes 2025. aastal üle 1000 elaniku üle kogu Eesti.
Workis on uuenduslik ajutise töö platvorm, mis viib kokku ajutisi töötajaid vajavad ettevõtted ja inimesed, kes soovivad kiiresti leida paindlikke töövõimalusi.
Workist kasutavad ettevõtted leiavad soovitud töötajad enamasti vähem kui 24 tunni jooksul ning töötajatele tagatakse kõik sotsiaalsed hüved – alates ajutistest töölepingutest kuni nädalapalgani.
Platvorm vahendab peamiselt töökohti logistika-, jaekaubandus-, tootmis- ja teenindussektoris.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/