- Ligi pooled tööandjatest plaanib 8 kuu jooksul palka tõsta.
- Kuni 15 töötajaga ettevõtetes prognoosib palgatõusu vähem kui kolmandik
Millist palgatõusu on oodata 2026. aastal?
30.11.2025
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest selgub, et 46 protsenti tööandjatest plaanib järgneva kaheksa kuu jooksul tõsta töötajate põhipalkasid.
Värsked tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et eelmise aastaga võrreldes on tänavu põhipalka tõstnud organisatsioone pisut rohkem. Kui mullu oli põhipalku aasta jooksul tõstnud 64 protsenti küsitluses osalenud tööandjatest, siis sel aastal on neid 68 protsenti. Palku muudeti enamasti jaanuaris ja aprillis.
«Põhipalkade kasvu veavad eelkõige suurema töötajate arvuga organisatsioonid, kellest enamik on selle aasta jooksul palku tõstnud 5–6 protsendi ringis,» ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Küsitluses osalenud väikeettevõtetest (kuni 15 töötajaga) oli töötajate põhipalkasid tõstnud ligi pool (48 protsenti) ja palgakasv jäi sagedamini alla 5 protsendi.
Järgneva kaheksa kuu jooksul plaanib põhipalkasid tõsta 46 protsenti küsitluses osalenud tööandjatest, mis on neli protsendipunkti rohkem kui eelmisel sügisel (42 protsenti). Viimase nelja aasta sees olid tööandjad kõige optimistlikumad pärast tervisekriisi 2022. aasta sügisel, mil palgatõusu kavandas iga teine tööandja (51 protsenti).
Varasemate aastatega võrreldes on sel sügisel rohkem neid tööandjaid (36 protsenti), kes on kindlad, et lähiajal nende organisatsioonis palgatõusu ette näha ei ole. Viiendikus organisatsioonides polnud palgaplaanid küsitluse hetkel veel paigas.
«Ka uuel aastal on palgatõusu saamise võimalus selgelt tõenäolisem just suuremates ettevõtetes,» selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Tema sõnul plaanitakse vähemalt igas teises üle 50 töötajaga organisatsioonis 2026. aasta esimeses pooles palku tõsta, samas kui kuni 15 töötajaga ettevõtetes prognoosib palgatõusu vähem kui kolmandik tööandjatest.
Enamik tööandjaid kavatseb palgatõusu teoks teha kohe uue aasta alguses, jaanuaris. Pea kahes kolmandikus palgatõusu plaanivates organisatsioonides korrigeeritakse kõigi töötajate töötasusid ja muutused jäävad 3–4 või 5–6 protsendi piiresse.
Palgaplaanidest rääkides tõid tööandjad välja, et kõige enam mõjutavad neid organisatsiooni majandustulemused (60 protsenti). Järgnesid tööturu üldine olukord ja vajalike töötajate saadavus (42 protsenti), konkurentide palgatasemed (39 protsenti), emaettevõtte personalikulude eelarve (38 protsenti), töömahtude muutus (38 protsenti), töötajate palgasoovid (35 protsenti), regulaarne palgakorrektsioon (35 protsenti) ning töötajate tööalane areng (35 protsenti).
Majanduskeskkonna mõju palgaplaanidele on veidi vähenenud
Henry Auväärti sõnul ei määra palgatõusu võimalusi ainult tööandja regulaarne palgakorrektsioon, vaid ka töötaja aktiivsus tööturul. «Kes on valmis töökohta vahetama või endale paremaid võimalusi otsima, saab sageli ka palga üle ise kaasa rääkida,» selgitas ta.
«Tiheda konkurentsiga ametites on palgaläbirääkimised ja soovitud palga saamine loomulikult keerulisemad. Samas on palju erialasid, kus tööandjad võistlevad väga väikese talendibaasi pärast. Nendel aladel pole töötajate üleostmine pingelisest olukorrast hoolimata kuhugi kadunud.»
Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur teevad kaks korda aastas ühist tööandjate uuringut.
Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muudatused.
Uuringu esmased tulemused põhinevad 297 organisatsiooni vastustel, kes annavad tööd kokku umbes 40 000 töötajale üle Eesti.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/