Töötukassa juht lubab pöörata suuremat tähelepanu noorte tööle aitamisele

"Meie sihiks on ennetada töötust ja aidata neid, kes kõige keerulisemas olukorras," rääkis Tiivas kolmapäeval "Vikerhommikus". "Alustame noortest. Täna on iga viies noor töötu. Uuringute kohaselt on üks põhiline määraja see, milline on nende esimene töökogemus," lisas ta.

Kuna noortel on esimene töökogemus võimalik saada malevas, siis püütakse suurendada sinna pääsevate noorte hulka, aga samuti avardada muid võimalusi, näiteks praktikaid, ja luua koostöös tööandjatega töövõimalusi, rääkis Tiivas ning rõhutas, et ka asjakohane info paremini kättesaadavaks teha.

"Peame [noortega] tegelema, et ei kasvaks üles põlvkond, kes polegi kunagi töötanud. Peame rääkima nendega noorte keeles ja minema sinna, kus nad on – koolis, internetis. Võtame ka töötukassasse tööle noored, kes oskavad nendega suhelda, mitte ei pea seda tegema minusugused 50-aastased," märkis ta.

Tiivas rääkis, et Eestis on töötus viimastel aastatel vähenenud ning praegu on umbes 43 000 töötut, aga samas enamik tööandjad kinnitab, et raske on leida sobivate oskustega töötajaid.

"See on ka meie üks põhisuundasid, et inimesed saaksid need oskused, mida vaja on. Sest tihti on vaja väga lihtsaid baasoskusi, näiteks IT-oskused," selgitas ta. Lisaks püüab töötukassa välja selgitada need takistused, mis ei luba inimestel tööle minna. "Kui näiteks peab lähedast hooldama või on raskusi transpordiga – peame neid asju mõistma ja nende teemadega tegelema," märkis töötukassa juht.

Kommenteerides tema juhtimisel töötukassas toimunud koondamisi, kus töölt vabastati umbes üks viiendik töötajatest, ütles Tiivas, et selle põhjus on ühest küljest töötute arvu vähenemine, teisalt ka see, et paljusid teenuseid saab pakkuda ning infot saab vahetada ka interneti ja telefoni teel ning silmast silma kohtumisel töötukassas saab selle võrra rohkem aega pühendada inimeste sisulisele aitamisele.

Samuti oli koondamiste üks põhjus, et töötukassas oli tööl tema hinnangul liiga palju juhte, mistõttu sai juhtimistasandeid ja sellega ka vastavaid töökohti vähendada isegi ühe kolmandiku võrra.  

Töötukassa nõukogu kinnitas teisipäeval töötukassa järgmise aasta eelarve, mille suurus on ligi üks miljard eurot.

"See on päris suur raha, mis meile on usaldatud. Kliendid saavad kätte kõik oma toetused ja hüvitised. Need isegi natuke kasvavad, kuna osa neist on indekseeritud. Lõppeb töötutoetuse maksmine, kuna see on asendatud baastöötushüvitusega," rääkis Tiivas.

Rääkides töötukassa juhatusest lahkumistest, kuhu praegu on jäänud kaks liiget, märkis Tiivas, et praegu on käimas juhatuse liikmete värbamise konkurss ning jaanuaris võib selguda, kes juhatusse juurde tuleb.

Töötukassa tegevuskulud vähenevad 2026. aastal üheksa miljoni võrra

Eesti Töötukassa nõukogu heakskiidetud töötukassa 2026. aasta eelarves on tuludeks planeeritud  989,2 miljonit ja kuludeks 992 miljonit eurot.

Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 11,5 miljoni (+1,2 protsenti) ning kulud 21,4 miljoni euro võrra (+2,2 protsenti). Kulude kasv tuleneb toetuste ja hüvitiste kulude kasvust, mis tuleneb peamiselt töövõimetoetuse riiklikust indekseerimisest. Tööturuteenuste kulud ja tegevuskulud vähenevad  (vastavalt –7,6 protsenti ja –13,8 protsenti). Töötukassa tulude ja kulude vahe ehk tulem on 2026. aastal –2,8 miljonit eurot, teatas töötukassa pressiesindaja kolmapäeval.

"Töötukassas on käimas suured ümberkorraldused, mille eesmärk on muuta asutus tõhusamaks ning kasutada vahendeid sihitatumalt ja säästlikumalt. Iga tööturuteenustesse panustatud euro peab looma väärtust, vältima dubleerimist teiste riigi teenustega ja pakkuma abi eelkõige neile, kes seda kõige rohkem vajavad," selgitas Eesti Töötukassa nõukogu esimees majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo pressiteate vahendusel.

Töötukassa kulud kindlustushüvitistele ja toetustele on 2026. aastal 861,6 miljonit eurot. Suurima osa moodustavad töövõimetoetuse kulud (526,2 miljonit eurot). Tööturuteenuste osutamiseks kokku on planeeritud 74,3 miljonit eurot.

Kindlustushüvitisteks kulub 2026. aastal 239,2 miljonit eurot, mille kasv (21,8 protsenti) tuleneb baasmääras töötuskindlustushüvitise lisandumisest. 1. jaanuarist alustab töötukassa baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmist ja lõpetab töötutoetuse määramise.

"Kuigi 2026. aastast jõustuvad töötushüvitiste süsteemi muudatused ja indekseeritud toetuste suurenemine viivad eelarve ajutiselt miinusesse, näitavad prognoosid, et töötus lähiaastatel väheneb ning koos sellega ka töötukassa kulud," märkis Keldo.

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Gert Tiivas märkis, et töötukassa muutub. "Uues strateegias oleme pannud paika täpsema fookuse: noorte töötuse vähendamine, inimeste oskuste arendamine ja koostöös tööandjatega inimeste kiiremini tööle aitamine. Muutume tõhusamaks, vähendame tegevuskulusid, et saaksime suunata rohkem raha selleks, et inimesi muutunud tööturul veelgi paremini tööle aidata," lisas Tiivas pressiteate vahendusel.

Töötukassa tegevuskulud on 2026. aastal 56,1 miljonit eurot ning tegevuskulud vähenevad selle aastaga võrreldes 9 miljoni võrra (–14 protsenti). Töötukassa koosseisus on 2026. aasta alguseks  760,5 ametikohta, mida on 17 protsenti võrra vähem kui selle aasta alguses.

Töötuskindlustusmakse määr uuel aastal ei muutu ja jääb tasemele 2,4 protsenti, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Tiivast intervjueerisid "Vikerhommikus" Kirke Ert ja Taavi Libe.

Allikas: https://www.err.ee/