Ametiühingud ja tööandjad alampalgas kokkuleppele ei jõudnud
Ametiühingute keskliit teatas, et nad on raske südamega nõus riikliku lepitaja pakutud töötasu alammääraga selleks aastaks, mis on 956 eurot kuus ehk 70 euro võrra rohkem kui mullu. Tööandjad sellise tõusuga nõus ei olnud ja pakkusid väiksemat summat - 939 eurot.
"Meie soov oli, et töötasu alammäär oleks tõusnud 991 euroni. Riikliku lepitaja ettepanek 956 eurot on natuke madalam, aga kõrgem kui see, mida pakkusid meile tööandjad läbirääkimiste laua taga," lausus ametiühingute keskliidu juhi Kaia Vask.
"Loomulikult sooviksid kõik ametiühingud ja ma usun, et ka töötajad, et Eestis tõuseks miinimumpalk rohkem. Olukord Eestis on üsna nukker, sest meie ostujõud on madal ja inflatsioon on olnud päris kõrge. Aga selles situatsioonis, kus me läbirääkimistes olime, leidsid kõik haruliidud, et hetkel on selle ettepanekuga nõustumine mõistlik," lisas Vask.
Õhtul kell viis ütlesid tööandjad, et nemad selle summaga nõus ei ole.
Tööandjate esindaja Hando Sutter ütles, et tegid oma kolmanda ettepanekuna pakkumise 939 eurot ja hindasid ametiühingute pakkumist praeguses ebakindlas olukorras liiga kõrgeks.
"Oleme liikumas kokkuleppe poole, aga kuidas läbirääkimised edasi lähevad, otsustab juba riiklik lepitaja," sõnas Sutter.
Sutter ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kuivõrd pakkumiste vahe ei ole suur, siis tema hinnangul jõutakse ikkagi kokkuleppele.
"Väiksemad ettevõtted ütlevad, et alampalk ei peaks üldse kasvama, nii et see on ka tööandjate poolt juba päris mitmes kompromissettepanek," nentis Sutter.
Vaski sõnul pakkus riiklik lepitaja ametiühingutele ka kokkulepet selles osas, kuidas töötasu alammäär järgnevatel aastatel tõusta võiks.
"Riiklikult lepitajalt tuli ettepanek panna hea tahte kokkuleppe põhjal juba päris kokkuleppesse paika see, kuidas töötasu alammäär peaks tulevikus tõusma või milline peaks olema selle suhe keskmisesse palka. See oleks hea tahte kokkuleppest juba grammi võrra kangem kokkulepe ehk teisisõnu oleks see üks osa kollektiivlepingust, ja see muudab olukorda päris olulisel määral," rääkis Vask.
Vask sõnas, et eesmärk on jõuda sõlmitavas kokkuleppes töötasu alammääraga 50 protsendini Eesti keskmisest palgast ja kokkuleppe kohaselt peaks selleni jõudma aastaks 2030. "Hea tahte kokkuleppes oli meil selle eesmärgini jõudmise aastaks 2028," sõnas Vask.
Ka selle kokkuleppe sõlmimisega nõustusid ametiühingud raske südamega.
"Aga meile on oluline, et see kokkulepe peaks – et liiguksime tõepoolest iga aasta olulisel määral 50 protsendile lähemale, mitte nagu praegu, kus meil on hea tahte kokkulepe. Praegu alustame iga kord läbirääkimisi sisuliselt nulltasemelt, kus tööandjad leiavad, et hea tahte kokkulepe on soovitus, mitte kohustus," sõnas Vask.
2025. aasta töötasu alammäär oli 886 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 5,31 eurot, mis tähendab, et 2024. aasta detsembri otsusega tõsteti alampalka kaheksa protsenti ehk 66 eurot.
Neid, kes saavad praegu Eestis alampalka või sellele lähedast töötasu, on statistika järgi umbes 20 000. Kuniks selle aasta alampalga kokkulepet pole saavutatud, kehtib ka tänavu möödunud aasta alampalk.
Allikas: https://www.err.ee/
09.01.2026