Valitsus kinnitas energiamajanduse arengukava aastani 2035

"ENMAK seab raamistiku, mille põhjal saavad nii avalik kui ka erasektor kavandada oma tulevikutegevusi ja investeeringuid. Parima tulemuse toob energiamajanduse turupõhine areng, kuid juhul, kui need ei anna soovitud tulemusi, on meil lahendustena varuks näiteks juhitava võimsuse tagamise meetmed, finantsinstrumendid või bürokraatia vähendamine," ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt pressiteate vahendusel.    

Ministri sõnul on oluline meeles pidada, et Eesti senine, suuresti põlevkivil baseeruv energeetika on ajale jalgu jäänud ja muutunud haavatavaks, mistõttu on vaja uut ja tulevikukindlat lahendust.

"Eesti on juba täna mitmetes energeetikavaldkonna rahvusvahelistes võrdlustes kõrgel kohal ja see tähendab, et oleme õigel teel. Loomulikult ei saa me senise edu tuules puhkama jääda, vaid peame andma Eestile selge kursi: tagame varustuskindluse, kaitseme tarbija rahakotti ja liigume järjekindlalt puhtama energia suunas. Need otsused ei ole ainult tehnilised, vaid kujundavad Eesti majanduse ja ühiskonna järgnevaks kümnendiks ja edasigi," lisas minister.     

Sutt rääkis neljapäeval valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et Eesti börsielektri hind oli möödunud aastal viimase viie aasta madalaim, mis näitab, et areng läheb õiges suunas.

Aga selleks, et hind veelgi langeks, tuleb rajada juurde uusi tootmisvõimsusi, rõhutas ta.

Suti sõnul läheks kõik investeeringud, mis ENMAK-is on ette nähtud, kümne aasta jooksul kokku maksma umbes 15 miljardit eurot.

ENMAK-i keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav, märkis kliimaministeerium pressiteates. Lisaks kohalike soodsate puhta energia allikate nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega oskuslikule kasutamisele tuleb tagada piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis. Uut juhitavat võimsust on vaja, sest enamik olemasolevast ja põlevkivi kasutavast juhitavast võimsusest on vana, ebatöökindel ning ei ole elektriturul konkurentsivõimeline.   

Puhtale energiale üleminek on arengukava üks alameesmärk. Ambitsioon jõuda taastuvelektri 100-protsendilise tarbimiseni säilib, kuid see saavutatakse turupõhiselt ajal, mil tootmistehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurentsivõimelised, mida prognoositakse juhtuma pärast 2030. aastat.  

Arengukava jätab muu hulgas avatuks võimaluse tuumaenergia kasutuselevõtuks tulevikus. Eesti jaoks on esmajoones oluline tagada võime enda vajaduste katmiseks piisavas mahus energiat toota.

Eesti on juba oma Euroopa Liidu naabritega hästi ühendatud ja ajal, mil Eestis tootmine on kallim, saame soodsamat elektrit importida. Oluline on, et üks või teine lahendus on meie enda valik, märkis ministeerium.

Kaugküttesektoris seatakse suund ühtlustada hindasid ning uuendada kaugküttesüsteeme ja tuua järk-järgult kasutusse uued tõhusad tehnoloogiad, nagu soojuspumbad ja soojussalvestid.

Gaasisektoris seatakse sihiks 2035. aastaks suurendada taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni gaasitarbimisest.

Transpordivaldkonna arengut suunab detailsemalt "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035".   

ENMAK 2035 on koostatud põhjaliku ettevalmistusprotsessi käigus: alusuuringute tegemine, töörühmade läbi viimine, eelnõu täiendamiseks mitmed konsultatsioonid ja kaasamised, nõuetekohane keskkonnamõjude strateegilise hindamine.  

Minister Suti sõnul pole ENMAK 2035 keeruline dokument, selle maht on 30 lehekülge ja see on kirjutatud suhteliselt lihtsas keeles ning see on saanud juba ka mõõdukat positiivset tagasisidet.  

Arengukava koostamisega alustati 2021. aastal ja viie aasta jooksul valminud arengukavast leiab ülevaate, kuidas Eesti on jõudnud energiamajanduse tänasesse punkti, kuidas liigub vastu aastale 2035 ning mis on visioon aastani 2050. Samuti seatakse selles paika üld- ja alaeesmärgid ning kavandatud tegevused taastuvenergias, gaasivarustuses, põlevkivienergeetikas kui küttes ja jahutuses.   

Allikas: https://www.err.ee/