Tööandjad ja ametiühingud arutavad alampalka uuesti kuu aja pärast

Riikliku lepitaja asetäitja Harri Taliga ütles ERR-ile, et veebruaris on küll ametiühingute ja tööandjate koosolek, aga see ei tähenda veel, et alampalga kokkulepe ka siis sõlmitakse.

Arutelud 2026. aasta alampalga fikseerimiseks algasid sügisel ja kui tavapäraselt on kokkuleppele saadud detsembris, siis nüüdse kokkuleppe saavutamine on pidevalt luhtunud ning palga arutamisesse tuli kaasata riiklik lepitaja. Detsembris nõustusid ametiühingud "raske südamega" riikliku lepitaja poolt uueks alampalgaks pakutud 956 euroga. Tööandjad sellega nõus ei olnud ja tegid oma pakkumise 939 eurole.

"Kurb on, aga paraku nii see on. Riikliku lepitaja töö on nii-öelda tellija materjalist. Meie ei saa kedagi millekski sundida. Meie saame teha ainult ettepanekuid ja kui täna kutsutakse kokku koosolek veebruari keskpaigaks, siis järelikult varasemaks ajaks ei olnud seda võimalik kuidagi sättida," selgitas Taliga.

Taliga rääkis, et kõik sõltub sellest, kuidas pooled protsessis käituvad, kuidas nad ajastavad ning kas kellelgi on huvi venitada või huvi mitte venitada. "See kõik ei sõltu kõik meist ja lepitaja kantselei ei saa seda sisuliselt kuidagi kommenteerida," lisas ta.

"Kokkulepe tähendab olukorda, kus mõlemad pooled on lahendusega nõus ja miks üks või teine pool pakutud ettepanekuga nõus ei ole, seda saan mina ainult oletada," sõnas Taliga.

Kui ka veebruaris õnnestub kokkulepe sõlmida, siis see ei tähenda, et uus alampalga määr hakkaks kehtima tagasiulatuvalt, lausus Taliga.

"Jaanuari kohta see kohe kindlasti ei kehtiks. Parimal juhul on nii, et kui koosolekul tõesti saavutatakse kokkulepe, siis ma eeldan, et parimal juhul jõustub see 1. märtsist. Tavaliselt muidugi on need kokkulepped tehtud 1. jaanuarist, aga alampalk kehtib Eestis üle kolmekümne aasta, ja on olnud ka hilisemaid kuupäevi," selgitas Taliga.

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et enne veebruari kohtumist nad tööandjatega midagi ei aruta.

Vaski sõnul ei ole kokkulepet sõlmitud kuna tööandjate poolt välja pakutu ei ole vastavuses sellega, mis meil oli hea tahte kokkuleppes kokku lepitud ja ei oleks suurendanud alampalga osakaalu keskmisest palgast.

"Praegu on mõlemad pooled üksteisele vastu tulnud. Meie oleme tulnud allapoole, nemad on tulnud veidikene ülespoole, aga seda, et me oleks jõudnud keskpärandale kokku, seda veel ei ole," rääkis Vask.

Seda, kas veebruaris kokkulepe tuleb, ei osanud Vask öelda.

2025. aastal oli töötasu alammäär 886 eurot, mis kehtib seni, kuni saavutatakse alampalga kokkulepe 2026. aastaks.

Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele. Töötajaid, kelle tasu sõltub kehtestatud alampalgast, on Eestis umbes 20 000. Samuti on alampalk aluseks mõnedele sotsiaaltoetustele, nagu näiteks vanemahüvitisele, mida makstakse inimesele, kes pole enne lapse saamist tööl käinud.

Alampalga suuruse lepivad igal aastal kokku sotsiaalpartneriteks olevad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ning selle kinnitab määrusega valitsus.

Allikas: https://www.err.ee/