Eesti Puuetega Inimeste Koda hoiatab: teenuskohtade nappus sunnib omastehooldajaid tööturult lahkuma ja suurendab riigi kulusid

Riigikontrolli audit tuvastas, et riigi korraldatud erihoolekandeteenused ei ole kõigile abivajajatele kättesaadavad. Järjekorras on 2715 inimest ning osa neist ootab teenusele ligipääsu juba aastaid. Koja hinnangul on tegemist süsteemse probleemiga, millel on mõju nii inimeste toimetulekule kui ka riigi kuludele, sest teenuskohtade puudus ja omastehooldajate vähene toetamine toob kaasa tööaja vähendamist või tööturult lahkumist ning mõjutab maksulaekumisi ja sotsiaalkulusid.

Praegu katab riik ligikaudu 64 protsenti erihoolekandeteenuse tegelikust maksumusest. EPIKoja hinnangul ei ole selline rahastus aga jätkusuutlik, kuna ilma kulupõhise rahastuseta on teenuseosutajatel keeruline luua uusi teenuskohti ning tagada olemasolevate teenuste kvaliteet ja turvalisus. Teenuste järjekorras on ligikaudu 800 inimest, keda ei toetata ühegi teenusega. Samal ajal on süsteemi sisenemas noored, kes vajavad täisealiseks saades erihoolekandeteenust. Koja hinnangul peaks teenus olema tagatud mõistliku aja jooksul ning riik peab leidma lahendused ka neile, kes ootavad abi. 

Puuetega inimeste koda leiab, et olemasolevaid andmeid ei kasutata teenuste planeerimisel piisavalt. Riigil on registrite ja kohalike omavalitsuste kaudu olemas info puudega laste ja noorte kohta, kuid neid andmeid ei ristkasutata süsteemselt teenusevajaduse prognoosimiseks. Samuti juhib koda tähelepanu korduvhindamistele, mis koormavad peresid ning ei ole ressursisäästlikud.

Probleemiks on ka tööjõupuudus ning madal palgatase. Praegused töötajate ja teenusesaajate suhtarvud ei võimalda koja hinnangul alati tagada seaduses sätestatud teenuse mahtu ja kvaliteeti. Eesti Puuetega Inimeste Koda teeb ettepaneku tõsta tegevusjuhendajate töötasu tasemele, mis võimaldaks töötajaid värvata ja hoida, ning töötada välja riiklik strateegia sotsiaalvaldkonna töötajate koolitamiseks ja valdkonnas hoidmiseks.

Koja hinnangul on vaja eraldi teenusmudeleid näiteks keerulise käitumisega autistidele ja sügava liitpuudega noortele, kellele mõeldud teenuskohti on praegu ebapiisavalt. Samuti peab koda oluliseks tagada teenustes inimväärikus ja privaatsus, sealhulgas ühe- või kahekohalised magamistoad uute teenuskohtade loomisel.

Teenuse omaosalus ei tohi koja hinnangul muutuda takistuseks teenusele ligipääsul ega suurendada perede vaesusriski. Kui teenus ei ole mõistliku aja jooksul kättesaadav, peab riik looma mehhanismid omastehooldajate koormuse ja sissetulekuriski leevendamiseks. Erihoolekande korraldus vajab seega strateegilist plaani ning poliitilisi ja eelarvelisi otsuseid, millesse tuleb kaasata teenuseosutajad, kohalikud omavalitsused ning inimesed ja nende pered.

Allikas: https://60pluss.postimees.ee/