Keldo: platvormitöö seadus ei muuda kullerite ja Bolti juhtide tööd kuigivõrd

Majandusministeerium teatas platvormitöö seaduse eelnõu tutvustades, et selle eesmärk on parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi.

Platvormimajandus on kiiresti kasvanud ja uutesse valdkondadesse laienenud, mistõttu võivad mõned inimesed olla ilma väljateenitud sotsiaalsetest garantiidest. Algoritmide automaatsed otsused tekitavad läbipaistmatust ja puudub vaidlustusmoment.

Majandusministeerium tõi välja, et ka Eestis on olnud juhtumeid, kus platvormitöö tegijad ei olnud platvormiga rahul, misjärel nende esindaja konto pandi lihtsalt üleöö mingil põhjusel kinni ja midagi selle vastu ette võtta polnud võimalik.

Majandusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et direktiiv ei muuda lepingulisi suhteid ja seda, kes on töötaja – kedagi ei sunnita vägisi töötajaks hakkama. Direktiivi ülevõtmisega tema kinnitusel Eesti vaates väga palju ei muutu.

"Platvormitöö direktiiv nõuab, et iga riik reguleeriks siseriiklikult platvormitööd. Oleme otsustanud, et võtame selle üle miinimummahus, siseriiklikult ühtki täiendavat nõuet me sinna juurde ei kirjuta," ütles Keldo.

Paljudel toidukulleritel või taksoteenuste pakkujatel on tema sõnul ka mingi muu püsitöökoht, mis annab neile ravikindlustuse ja muud sotsiaalsed garantiid ning nad pakuvad platvormil teenust paar korda kuus või isegi aastas.

Platvormil saab teenusepakkuja tegutseda teeninduslepinguga või füüsilisest isikust võlaõiguslepinguga.

"Töövaldkonnas on Eestis otsustus- ja vabadusõigus töötajal ja ettevõtjal, et leppida kokku parim ja sobilik vorm," sõnas Keldo.

Konto blokeerida võib ainult inimene, mitte algoritm

Direktiiv muudab siiski võimalikuks selle, et kui inimene teeb platvormitööd võlaigusliku lepinguga füüsilise isikuna, makstakse tema eest sotsiaalmaksu ning ta saab ravikindlustuse, reguleeritud töö- ja puhkeaja ning ka puhkuse.

"Kui ta on puhtalt teenusepakkuja, siis tal seda pole," rõhutas majandusminister.

Platvormitöö seadus peaks aitama ka automaatseid süsteeme läbipaistvamaks muuta: algoritm ei või enam blokeerida või muid tähtsaid konto kasutamisega seotud otsuseid teha, seda tuleb teha inimesel ning töötegijale tekib õigus küsida selgitusi ning otsuseid vaidlustada.

Tekib ka keeld töödelda töötajate emotsionaalse seisundiga seotud andmeid ja eravestlusi. See tähendab, et platvormid ei tohi kasutada seadmeid ja algoritme, mis analüüsivad töötaja emotsioone näoilmete või hääletooni abil. Samuti ei tohi algoritm teha töötegija kohta ebasoovitavaid järeldusi pelgalt geolokatsiooni põhjal, näiteks kui kuller viibib sageli haiglas või kirikus.

Töösuhte muutmise vaidluste korral hakkab kehtima ümberpööratud tõendamiskoormus. See tähendab, et kui teenusepakkuja hinnangul sarnaneb tema töö lepingulisele tööle, aga platvorm leiab, et ta on teenusepakkuja, peab just platvorm oma seisukohti tõestada suutma.

Juhul kui teenusepakkuja ei jõua platvormiga üksmeelele, tekib tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja seal peab platvorm tõestama, miks see inimene on nende hinnangul siiski ettevõtja, mitte töötaja.

Ka peavad platvormid hakkama esitama järelevalveasutustele ja töötajate esindajatele regulaarset teavet platvormitöö ulatuse ja tingimuste kohta.

Loeb see, kuidas töö päriselt käib

Majandusministeerium tõi välja, et uued reeglid tuua platvormidele juurde halduskoormust, sest neil on keerulisem kasutada täielikult automaatseid süsteeme ning ka nende kulud suurenevad, kui lisanduvad tööjõumaksud. Kuna aga Eesti õigusruumi võetakse üle EL-is nõutav miinimum, peaks see MKM-i hinnangul neid väljakutseid maandama.

"See oligi suur vaidlus EL-i tasandil omal ajal, kui palju sellesse direktiivi ette taheti kirjutada. Kuna kompromissi ei leitud, jäigi nii, et iga liikmesriik vastavalt oma tööturu loogikale ja regulatsioonidele sisustab direktiivi ise," selgitas Keldo. "Eesmärk on mitte tekitada täiendavat halduskoormust."

See tähendab, et riik ei kavatse reguleerida, et kõik kullerid või taksojuhid oleksid edaspidi töötajad. Eesmärk on tagada, et tööd tehakse õige lepingu alusel ning kui seda tehakse töösuhtele omastes tingimustes, siis võimaldada sotsiaalseid garantiisid. Seega loeb see, kuidas töö päriselt käib, mitte see, mis on lepingus kirjas.

MKM tõi platvormitöö seadust tutvustavas dokumendis välja, et Eestis tegutsevad tööplatvormid on näiteks Bolt, Wolt, Goworkabit, Forus Taxi, Upstream, Wiseclean, Hugo.legal, Testilo ja paljud teised. Samas rõhutas ministeerium, et kõik neist ei pruugi tööplatvormi mõistele vastata ja jäävad seetõttu regulatsiooni alt välja.

Seaduseelnõu, mis peaks olukorda parandama, jõuab peatselt kooskõlastusringile ning Euroopa direktiiv peab üle võetud saama selle aasta detsembriks.

Arenguseire keskuse ja MKM-i tellitud uuringu esimeste vahetulemuste kohaselt teeb 46 protsenti vastanutest platvormil veebipõhist tööd, mis eeldab enamasti kõrgemat kvalifikatsiooni. 29 protsenti aga töötab kohapõhiselt ehk pakub sõidujagamist või kullerteenuseid, mille puhul on oskustase madalam.

Paljud kullerid või taksojuhid töötavad üle 50 tunni nädalas, mõni isegi 70-100 tundi, ehkki Eestis loetakse täistööajaks 40 tundi nädalas.

14 protsenti regulaarsetest platvormitöö tegijatest on ilma ravikindlustuseta, töötuskindlustus on vaid 32 protsendil ning pensionimakseid riiklikku süsteemi teeb 31 protsenti küsitletutest.

Allikas: https://www.err.ee/