Seadusemuudatus loob võimaluse ametnikule 50 000 eurot preemiat maksta

foto05.03.2026

Valitsus kiitis neljapäeval heaks avaliku teenistuse seaduse (ATS) muudatuse, mis muu hulgas loob võimaluse maksta ametnikule, kelle töö toob ühiskonnale suurt kasu või võimaldab väga palju raha kokku hoida, 50 000 eurot tulemustasu.

Peaminister Kristen Michal ütles pressikonverentsil, et avaliku teenistuse seaduse muudatused näevad ette tulemustasu maksmise suurte reformide eest.

"Mõte on selles, et kui ametniku töö viib suurema ühiskondliku majandusliku kasuni, siis on võimalik ka ühekordset tulemustasu maksta. Projektid valib välja sõltumatu komisjon, kus on palju erinevaid ühiskonna valdkondade esindajaid, muu hulgas meedia esindaja," selgitas Michal.

Tasu suurus on tema sõnul kuni 50 000 eurot ametniku ja kuni 500 000 eurot projekti kohta.

Michali sõnul peaks selline võimalus kannustama ametnikke rohkem pingutama: kui on tegu suure mõjuga otsustega, mis hõlmavad kas või ametniku enda töökoha koondamist, on võimalik saada lisatasu.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on tulemustasu võimalik maksta ka isikutele, kes on projekti panustanud käsundus- või töövõtulepingu alusel. Seda makstakse aga ainult siis, kui projekti oodatud mõju on sajaprotsendiliselt saavutatud, osalist tasu ei ole ette nähtud.

Loodava võimaluse eeskujuks on võetud erasektori motivatsiooniskeem, kus edu korral jagatakse tulemuste saavutamisel tulu, näiteks optsioone, ka töötajatega.

Seaduse muutmisega ühtlustatakse riigiasutustes töötavate inimeste töötingimusi, tööle asumise nõudeid ja palga kujunemist.

Muutub ametiasutuste töökorraldus: keskastmejuhid, näiteks osakonnajuhatajad nimetatakse edaspidi ametisse viieks aastaks, et toetada karjäärivõimalusi ja tõsta juhtimiskvaliteeti.

Seaduse jõustumisel on ametis olevad juhid ametikohal kuni 2031. aasta 1. juulini, pärast seda korraldatakse ametikoha täitmiseks konkurss. Muudatus puudutab ligikaudu 800 keskastmejuhti.

Muutuvad ka koondamise reeglid. Kui seni on ametniku koondamise etteteatamise aeg olnud seotud avalikus teenistuses töötatud ajaga, seotakse see nüüd konkreetses ametiasutuses teenistuses oldud ajaga.

Senise korra järgi on ametiasutustes töötavad inimesed jagatud ametnikeks ja töölepinguga töötajateks, kuid seetõttu on erinevad ka motivatsioonisüsteemid ja töötingimused. Muudatustega ühtlustatakse ametnike ja ametiasutuste töötajate töö- ja palgatingimusi ning ühtlasi hakkavad töötajatele kehtima ka ametnikueetika nõuded.

Kõigile töötajatele kehtestatakse samad palgakomponendid, milleks on põhipalk, muutuvpalk ja lisatasud, ning ka piirid nende maksmisele. Nii peaks suurenema läbipaistvus ja palgaotsuste tegemine lihtsamaks muutuma.

Valitsus saatis neljapäeval eelnõu riigikogule arutamiseks.

Avalikus teenistuses töötab ligikaudu 28 000 inimest, kellest riigi ametiasutustes 6000 ning kohalikes omavalitsustes 3000 ametnikku.

Allikas: https://www.err.ee/