Töötukassa: ajad, mil noored töötasid miinimumpalgaga kogemuse saamiseks, on möödas

Probleem ei ole aga alati noortes. Tööandjad peavad noortele lähenema teistmoodi: alates töökuulutusest lõpetades igapäevase töökeskkonnaga.

Margaret on 19-aastane tudeng. Margaret ei tea veel täpselt, mis tööd ta tulevikus tegema hakkab. Ometi on tudengineiul juba valmis mõeldud kindlad tingimused, mille alusel ta üldse töölepingule alla kirjutab. „Õiglane palk võiks olla. Tahan töötada normaalsetel aegadel. Nädalavahetusel tahan puhata, öötöö on välistatud,“ alustas Margaret.

Tööintervjuul jälgib Margaret tähelepanelikult ka intervjueerijat. „See inimene peegeldab minu jaoks kogu ettevõtte töökeskkonda, kuidas seal majas tuju on,“ ütles ta. Töökuulutusi vaatab ta harva ja pigem uudishimust. „Kõigepealt vaatan palka. Kui kuulutus on liiga ilusti sõnastatud, tekib mul hoopis kahtlus.“

Töötukassa tööandjate konsultant Taimar Vares kinnitas, et noorte jaoks on tööandja juures kõige olulisemad kolm asja: normaalne suhtumine, paindlikkus ja selgus. „Noored tahavad päriselt aru saada, miks nad mingit töölõiku teevad ja kuidas see suuremasse pilti sobitub. Väga tähtis on ka võimalus oma aega planeerida ning vajadusel töötada nii kontorist kui kodust,“ selgitas ta.

Noorte huvi on võimalik töökuulutusega väga kiiresti köita. Sama kiiresti võib see huvi ka kaduda ning kõik sõltub kuulutuse ülesehitusest. Vares avaldas, et tööpakkumine peab olema visuaalselt selge ja lühike. „Liiga pikk ja keeruline tekst võib noored kiiresti eemale peletada.“

Tööandja pole ainus, kes taustakontrolli teeb. Sarnase pisiku on külge saanud ka noored ise. Töötukassa noorte nõustaja Grete Klomann sõnas, et noored uurivad ettevõtte mainet, majanduslikku seisu ja ka maksuvõlgasid. Töö valikul on neile ülioluline palga ja töökoormuse tasakaal. „Noored ei ole enam valmis töötama miinimumpalga eest lihtsalt kogemuse saamise nimel,“ lisas Klomann.

Levib stereotüüp, et noored on tööelus tundlikud ja ei talu kriitikat. Töötukassa kogemus seda stereotüüpi ei kinnita. „Noored taluvad tagasisidet tegelikult hästi. Nad hindavad ausust ja konkreetsust,“ ütles Klomann. Probleem peitub hoopis mujal.