Haigusleht kui luksus? Pea pool eestlastest jätab selle võtmata
09.04.2026
Ametliku haiguslehe võtmine on muutunud haruldaseks ja seda välditakse viimse võimaluseni. Koguni 44 protsenti Eesti elanikest ei suuda meenutada oma viimast ametlikku haiguslehte ning vaid iga kaheksas töötaja jääb haigestudes alati koju. Ekspertide hinnangul on selle põhjuseks majanduslik surve, aegunud seadusandlus ja ühiskonnas juurdunud komme haigust eirata.
If Kindlustuse tellitud uuringu kohaselt eelistab Eesti töötaja pigem tõbisena tööd jätkata kui kodus terveneda. Kokku 49% vastanutest kuulub gruppi, kes võtab haiguslehte kas harva (32%) või ei tee seda üldse (17%). Eriti selgelt joonistub see välja kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga spetsialistide seas , mis viitab, et ka suurema vastutuse ja paindlikkusega ametites kiputakse haigena töötamist normaliseerima.
If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuht Evelin Strikholm tõdeb, et see viitab süvenevale trendile, kus kaugtöö ja suur vastutuskoorem sunnivad inimesi tervisemuresid eirama. „Me näeme, et paindlikud töövormid on muutunud kahe teraga mõõgaks. Võimalus töötada kodust tähendab sageli seda, et haigust eiratakse ja jätkatakse ekraani taga,“ ütleb Strikholm, lisades, et see võib pikemas vaates tervist hoopis halvendada.
Ühe olulise tegurina tuuakse esile ka Eesti haigushüvitiste süsteem, kus esimesed kolm haiguspäeva on töötaja jaoks tasustamata. See on pärand 2009. aasta majanduskriisist, mis toimib täna paljude jaoks majandusliku survena, sundides inimesi valima sissetuleku ja tervise vahel. Kuna esimene haigusnädal tähendab töötajale tuntavat rahalist kaotust, on haigusleht muutunud paljude jaoks ebamõistlikult kalliks.
Strikholm rõhutab, et püstijalu põdemisel on ränk hind nii indiviidile kui ka ettevõttele. „Viirushaiguse eiramine ja pingutus suurendavad drastiliselt riski ohtlikele tüsistustele ning pikendavad taastumisaega. Haigena tööl käiv inimene on vähemefektiivne ja ohustab kolleege, tekitades ettevõttele ühe puuduja asemel laiema probleemi,“ märgib ta.
Selles olukorras oodatakse üha enam vastutustundlikku käitumist tööandjatelt, kes saavad tervisepoliitika kaudu töötajate ebakindlust vähendada. Praktikas kasutatakse selleks erinevaid lahendusi, näiteks tasustatud tervisepäevi, paindlikku töökorraldust ning täiendavaid tervisetoetusi. Evelin Strikholmi sõnul on üks võimalik lähenemine kombineerida tööandjapoolseid tervisepäevi ja tööandja tervisekindlustust, mis vähendab töötaja rahalist riski haigestumise esimestel päevadel ning parandab ligipääsu kiirele ravile.
2025. aastal oli Eestis tööandja ravikindlustusega kaetud juba ligi 65 000 töötajat ning makstud hüvitiste maht kasvas aastaga pea poole võrra. See viitab, et tööandjad otsivad üha enam võimalusi töötajate terviseriskide maandamiseks ja töövõime säilitamiseks.
Kokkuvõttes näitavad uuringu andmed, et Eesti tööturg vajab mõttelaadi muutust. „Tööandjate panus tervisekindlustuse ja tervislike eluviiside toetamisse on täna kriitiline, et säästa töötajate pikaajalist tervist ning vältida läbipõlemist,“ võtab Strikholm teema kokku. Pikemas perspektiivis mõjutab töötajate tervisekäitumine otseselt ka ettevõtete tootlikkust ja kogu majanduse toimimist.
Uuringu viis If Kindlustuse tellimusel läbi KOG Instituut 2026. aasta veebruaris. Küsitlus on osa regulaarsest sotsiaalmajanduslikust seirest, mis kaardistab Eesti, Läti ja Leedu elanikkonna hoiakuid riskide, tervise ja töökeskkonna suhtes. Eestis osales uuringus 1006 vastajat ning tulemused on esinduslikud vastavalt rahvastiku koosseisule.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/