Sutter: Eesti Energia võib uuele õlitehasele vajaliku põlevkivita hätta jääda

Sutteri sõnul jääb Uus-Kiviõli müük VKG-le talle praegu avaliku info põhjal otsustades suuresti selgusetuks.

"Olen ju päris pikalt juba Eesti Energia asjadest eemal olnud, aga tean sellest ajast, kui mina Eesti Energiat juhtisin, et igal juhul oli tulevase põlevkivivaru tagamine mõistliku hinnaga meie üks põhiteemasid. Kuna sellist kergesti kaevandatavat varu on Eestimaal vähemaks jäänud – paremini kaevandatav osa on saja aastaga välja kaevandatud –, siis Uus-Kiviõli esimese ja teise piirkonna varu on ikkagi väga reaalne ja hästi kaevandatav. Sellepärast käis ka võitlus selle eest, me käisime ju riigikohtuni välja," lausus Sutter ERR-ile.

Sutteri sõnul on küsimus ka selles, et eraettevõte näeb, et tal on 30 aasta varu vaja, aga Eesti Energia, kellel on tegelikult tootmisvõimekust sama palju kui VKG-l või uue tehasega isegi natukene rohkem, müüb oma varu ära.

"Ma ei tea täpselt, mis Eesti Energia plaan on, aga kui seda vaadata koos Narva karjääri sulgemisega, kuhu jääb ka päris üksjagu kaevandatavat varu maha, mida ei saa enam uuesti kasutusele võtta, kui see on kord juba uputatud, siis ma täpselt ei tea, mis nende plaan täna on," lausus Sutter.

Küsimusele, mida tähendab Uus-Kiviõli müük Eesti energiavarustatusele, vastas Sutter, et siin mängib rolli kõigepealt energiajulgeoleku seisukoht, mis on välja öeldud ka Eesti energiamajanduse arengukavas: aastani 2035 peaks Eesti elektritipukoormust ja varustuskindlust tagama Eesti Energia oma põlevkivielektrijaamadega.

"Kui palju seda järgmise kümne aastaga vaja läheb, seda keegi täpselt ei tea, aga kui tuleb selline talv, nagu oli 2021/2022. aastal gaasikriisi ajal, siis tänane olukord on teinud selle stsenaariumi kordumise üsna tõenäoliseks. Sellisel puhul võib põlevkivi elektritootmiseks kuluda päris palju; mäletan peast, et kasutasime tol talvel kolm kuni neli miljonit tonni. Kui Narva karjäär on kinni, on alles ainult Estonia kaevandus ja ei ole mingit muud alternatiivi, siis tegelikult läheb Eesti Energial lisaks õlitootmisele sellise koguse põlevkivi tarnimine raskeks," lausus Sutter.

Sutter märkis, et täna maksab Eesti ühiskonnana 60 miljonit eurot aastas, et põlevkivivõimekust üleval hoida, aga see tähendab lisaks elektrijaamadele ka võimekust põlevkivi kaevandada.

"Eesti Energia peaks teavitama, mis on nende plaan, et see võimekus oleks põlevkiviga tagatud. Täna me seda ei tea, võib-olla on see plaan olemas," lisas ta.

Sutter ei osanud kommenteerida, kas omaniku ehk riigi ootustes põlevkivi väärindamisele on viimastel aastatel midagi muutunud.

"Sellel perioodil, kui mina Eesti Energiat juhtisin – vaatasin siin mõni aeg tagasi ka omaniku ootused üle –, oli kõik üheksa aastat omaniku ootustes kirjas põlevkivi väärindamine ja paremate väärindamisvõimaluste leidmine. Sellest lähtuvalt sai kunagi tehtud ka õlitehase projekt. Ma ei tea, mis suuniseid omanik on täna andnud, aga kõik need aastad, kui mina Eesti Energiat juhtisin, oli see erinevate koalitsioonide ajal omaniku ootustes kirjas," lausus Sutter.

Sutter leidis, et Uus-Kiviõli müügile oleks pidanud eelnema ühiskondlik arutelu.

"Kuna tegemist on olulise riikliku ressursiga ja tehingu üheks osapooleks on riigile kuuluv ettevõte, peaks see olema ennekõike väga läbipaistev ja taust selgitatud. See, et tehing kuskilt juhtumisi välja on tulnud, ei ole minu arvates hea praktika. Tegelikult oleks pidanud seda protsessi tegema hästi avatult," sõnas Sutter.

Enefit ja VKG Uus-Kiviõli kaevevälja ostu-müügitehingu hinda ei avalikusta. Sutter tehingu hinda ei tea ja pakkuda ei soovi.

"Hinda ma öelda ei oska ja ma ei tea seda. Aga kui mõelda, et siin on hinnanguliselt 100 miljonit tonni põlevkivi ja mida sellest saaks toota – näiteks kui paneme selle õlisse –, siis see väärtus on päris suur. Tegemist on toorainena väga olulise ressursiga. Seda tuleks ikkagi vaadata selles kontekstis, mitte ainult nii, et Eesti Energia tegi seal mingeid kulutusi kaevanduse avamiseks ja need on nüüd kaetud. Küsimus ei ole tehnilistes kuludes, vaid ressursi väärtuses, mida tuleks hinnata tehingu kontekstis," selgitas Sutter.

Põlevkivist toodetud toodangu – ennekõike õli ja gaasi, millest elektrit toodetakse, ekspordiväärtust hindab Sutter kõrgeks. "Otse põlevkivina ei ole seda kuhugi eksportida, sest väärindajad on Eestis. Sellest toodetud toodangul on olnud Eestile ja seda tootvatele ettevõtetele juba pikalt päris oluline ekspordiväärtus ja kasu," lausus Sutter.

Uus-Kiviõlis põlevkivi kaevandamise luba endale soovinud ja selle pärast VKG-ga kohtuski käinud Eesti Energia on otsustanud kogu kaevevälja VKG-le loovutada. VKG-l on plaanis Uus-Kiviõli kaevandus avada selle aasta juunis. Arvestuste kohaselt jätkub neile sealsest põlevkivist aastani 2058.

Allikas: https://www.err.ee/