Valitsus täpsustab töölepinguseadust: võrdse töö eest peab saama võrdset palka

„Lisaks põhimõttele, et võrdse töö eest saab võrdset palka, lisame tööõigusse ka põhimõtted, et tööle kandideerijalt ei tohi küsida eelmise töökoha palka ja tööle kandideerijal on õigus enne intervjuule minekut saada infot tulevase töötasu vahemiku kohta,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

„Sellisel juhul muudame siseriiklikult seadust mõistlikult, mis ei suurenda ettevõtjate halduskoormust, aga annavad töötajatele täiendava kindlustunde. See lahendus aitab Eestis võrdse töö eest võrdset palka maksta ning me ei pea ootama kuni Euroopa Komisjoniga asjad selgeks saame,“ lisas Keldo.

„Varasema võrdõiguslikkuse volinikuna saan öelda, et võrdse ehk samaväärse töö eest võrdse palga maksmine on Eestis seadusega kehtestatud nõue soolise võrdõiguslikkuse seaduses,“ lausu justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. „Leppisime täna valitsuskabinetis majandus-ja tööstusminister Erkki Keldoga kokku, et paneme selle ka mustvalgel tööseadusesse kirja. Nii ei ole kahtepidi mõistmist, kuniks Euroopa direktiivi ülevõtmine venib väikeettevõtjaid koormava bürokraatia liigsuse tõttu.“

„Tuletan kõikidele ka meelde, et iga inimene saab Eestis riigilt tasuta abi tööandja vastu, kui tekib kahtlus, et talle on soo tõttu väiksemat palka makstud, see mehhanism meil toimib hästi. Samuti lasub kogu tõendamiskohustus tööandjal – tööandja peab iga päringu järel tõendama, kas ta on maksnud sama või samaväärse töö eest võrdset palka. Valdkonnaga pikemalt tegelenuna juhin avalikkuse tähelepanu ka ekspertide hinnangule ja uuringutele mis on tegelik palgaerinevuste põhjus - Eesti uuringute kohaselt tekib sooline palgalõhe ehk emaduslõiv paljuski just emade hoolduskoormusest. Selle vastu paneb seadus tööandjale kohustuse pakkuda töötajale töö- ja pereelu ühitamiseks toetavaid meetmeid,“ selgitas Pakosta.

Valitsus tegi sarnaselt Rootsiga ettepaneku Euroopa Komisjonil lihtsustada tööseadusandluse direktiivis olevaid täiendavaid bürokraatlikuid nõudeid, milleks on ettevõtetele kohustusliku kirjaliku palgastruktuuri kehtestamine, töötasu mõiste laiendamine, aruandlusnäitajate ja kohustuste hulga kasvatamine, mis omakorda muudaks töötajate ja tööandjate arusaamise seadusest ning võrdse palga mõiste arusaamatuks, kasvatades väikestel ja keskmistel ettevõtetel keda Eestis on enamus hüppeliselt aruandluskoormust.

Vastava eelnõu esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aprilli jooksul valitsuskabinetile.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/