Erikomisjon arutas piiranguid ametnike liikumisele erasektorisse

Viimastel aastatel on avalikust sektorist paarkümmend riigikaitse tippametnikku liikunud erasektorisse. Märtsis suundus näiteks endine riigi kaitseinvesteeringute keskuse juht Magnus-Valdemar Saar juhtima kaitsetööstusettevõtet Wolfram Europa. Sarnast liikumist näeb ka energeetikasektoris, tervishoius, metsanduses ja mujal.

"See on tekitanud olukorra, kus näiteks inimesed, kes alles hiljuti võtsid vastu erinevaid otsuseid hanke osas, rahastamise osas, on nüüd töötamas selles samas ettevõttes, mille osas nad mingeid otsuseid vastu võtsid," lausus riigikogu erikomisjoni juht Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond).

Kuna ka kaitsepolitseiamet märkis probleemi ära oma aastaraamatus, kogunesid esmaspäeval eelkõige riigikaitse esindajad riigikogus korruptsioonivastases erikomisjonis. Aastaraamatus seisab, et vaja oleks sadade miljoniteni küündivate riigihangetega seotud ametnikele rakendada ametist lahkudes niinimetatud mahajahtumise aega.

"Kui vaadata isegi lähisriikide praktikat, siis üldiselt on kombeks selline mahajahtumise periood, mis varieerub alates kuuest kuust kuni näiteks kahe aastani. Välisriikide praktika puhul ei ole see üldiselt tasustatud ja mis on kallim, kas see või see võimalik kahju, mis võib tekkida võimalikust manipulatsioonist ja siseinfo kuritarvitusest?" sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Kuigi seni pole ühegi karjäärimuutuse teinud tippametnikuga probleeme täheldatud, toetavad riigikaitse esindajad arutelu võimalike piirangute üle. Kuid esmalt tuleb selgeks teha, mida jahenemisperiood tähendab.

"Kas see defineering, et lauskeeld, et ei saagi kuskil kaitsevaldkonnas või kaitsetööstusfirmas tööd teha või on olemas ka teatud ülesanded, mida inimene täidab, olles kaitsetööstuses, seal tuleb piirang teha. Praegu sellist otsust pole tehtud," ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski.

"Kaitsevaldkonna inimesed on oma valdkonnas eksperdid ja see ekspertiisi olemasolu erasektoris iseenesest ei ole kuidagi halb, vaid vastupidi. See aitab kindlasti meie kaitsevõime arendamisele kaasa, kuid seejuures peab tõesti arvestama seda, et ei tekiks huvide konflikti või erinevaid toimingupiirangute rikkumisi," sõnas kaitseministeeriumi asekantsler Margit Gross.

Kaitseministeerium jälgib praegu iseseisvalt, et valitsemisalas ei sõlmitaks lepinguid puht sõpruse pealt. Erikomisjoni juht Kovalenko-Kõlvart plaanib valdkonna liikumist reguleeriva eelnõuga välja tulla paari nädala jooksul.

Allikas: https://www.err.ee/