Puuduvad tähised, töölepingud ja eesti keele oskus. Transpordiamet leiab endiselt õpilasi vedavatel bussidel vigu

16.06.2026

Transpordiameti veonduse järelevalve osakond viis läbi taas tihendatud kontrollid juhuvedude üle, pöörates erilist tähelepanu õpilasekskursioone teenindavatele bussidele. Peamised vead olid tähistuse puudumised, töölepingud bussijuhtidega, eesti keelt ei osatud ning turvavöö nõuete rikkumised.

Kõige sagedasem rikkumine puudutab endiselt lasterühma märki, ehkki üldine suundumus on paranev ja valdav osa juhte mõistab märgi vajalikkust. Transpordiamet tuletab meelde, et lasterühma märki tuleb kasutada kõikidel vedudel, mille eesmärk on laste vedu – seda tõlgendust on kinnitanud ka Tallinna ringkonnakohtu lahend.

Levinud väärarusaam, justkui piisaks märgi kasutamisest üksnes esimese kooliastme lõpuni, ei vasta tõele. Kontrollide käigus uuriti, kust selline väärarusaam pärineb. Enamasti viidati teistele juhtidele või seaduse iseseisvale tõlgendamisele, kuid osa juhte väitsid, et said sellise info autojuhtide täiendkoolituselt.

„Lasterühma märk ja ohutuled on miinimum, mida iga juht saab laste turvalisuse heaks teha,“ rõhutas transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson. „Kui lapsi vedav buss peatub, on tegemist suurema ohuallikaga, sest laste käitumine liikluses on sageli ettearvamatu. Me ei taha oodata järgmist traagilist õnnetust selleks, et midagi muuta – iga juht saab juba täna teha omalt poolt maksimumi.“

Senised õpilasvedude ohutust suurendanud muudatused on tehtud Tiitsoni sõnul alles pärast traagilisi, surmaga lõppenud õnnetusi: ohutulede kasutamise nõue lisati pärast kaheksa-aastase poisi hukkumist 2011. aastal ning suuremale ja valgustpeegeldavale lasterühma märgile mindi üle pärast 2015. aastal hukkunud kümneaastase lapse õnnetuse uurimist. Vaatlused näitasid, et varasem väiksem märk ei olnud juba 70 km/h juures piisavalt aegsasti märgatav.

Amet ootab rohkem õigusi kontrolliks

Töölepingu või selle väljavõtte puudumine on küll langustrendis, kuid transpordiamet ootab seadusemuudatust, mis ühtlustaks kauba- ja sõitjateveol tegutsevate juhtide nõuded ning annaks järelevalvele võimaluse kontrollida juhi töösuhet töötajate registrist.„Töösuhte kontrollimine on praegu järelevalvele ebamõistlikult keeruline, sest meil puudub õigus juhi töösuhet töötajate registrist üle vaadata,“ nentis Tiitson.

Eesti vedajate seas tuvastati 30 sellist juhtumit, samuti jäi 21-l korral kohapeal esitamata tööleping või selle väljavõte. Raskemaid rikkumisi tuvastati Eesti vedajate puhul vähe – ühel juhul veeti sõitjaid ilma tegevusloa tõestatud koopiata ja ühel juhul oli juhi pädevustunnistus aegunud. Välisvedajatest paistsid silma Läti ettevõtted, kelle puhul tuvastati kolm tegevusloa tõestatud koopiata bussi.

Transpordiameti sõnul on ka turismigruppe vedavate kuni üheksa istekohaga sõiduautode kasutamisel vaja tegevusluba, kui sõit toimub tasu eest. Taksosõit siin arvesse ei lähe.

Kuu aja jooksul kontrolliti 333 bussi – pea kolmandiku võrra rohkem, kui mullu samal perioodil, mil kontrolliti 264 bussi. Kontrollitud sõidukitest kuulus 230 Eesti vedajatele ja 153 neist olid täielikult korras.

Suuline hoiatus tehti 63-l juhul, lisaks alustati 13 riiklikku järelevalve menetlust ja üks väärteomenetlus ning politsei- ja piirivalveametile edastati üks väärteoteade. Välisriikide vedajatele kuulunud 103 bussist olid 96 korras, neljal juhul tehti suuline hoiatus ja kolmel juhul alustati väärteomenetlus.

Allikas: https://www.delfi.ee/