06.08.2026

Tartu Ülikooli teadlaste seni kõige põhjalikum rahvastikupõhine uuring näitab, rohkem kui 60 protsendil Eesti täiskasvanutest on vähemalt üks krooniline haigus ning 42 protsenti elab minimaalselt kahe kroonilise haigusega.

Uuring põhineb uuel EST-Health-30 teadusandmestikul, mis koondab ligi kolmandiku Eesti elanike terviseandmed. Näiteks selgus tulemustest, et kroonilised haigused ei mõjuta vaid eakaid. Peaaegu pooled inimesed, kellel esineb korraga vähemalt kaks kroonilist haigust ehk multimorbiidsus, on tööealised.

"Sageli seostatakse mitut kroonilist haigust väga kõrge eaga, kuid meie tulemused näitavad, et peaaegu pooled multimorbiidsed patsiendid on alla 65 aasta vanused. See tähendab, et kroonilised haigused mõjutavad väga paljusid inimesi juba tööeas ning nende ennetamine ja varajane käsitlemine on vajalik nii inimeste tervise toetamiseks kui ka kogu tervishoiusüsteemi toimimiseks," kinnitas Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku doktorant Angela Kannukene.

Teadlased leidsid, et mida rohkem kroonilisi haigusi inimesel on, seda enam vajab ta tervishoiuteenuseid. Iga lisanduv krooniline haigus tähendab rohkem ambulatoorseid vastuvõtte, erakorralise meditsiini külastusi, haiglaravi ja retseptiravimeid.

Kõige tõsisemalt avaldub multimorbiidsuse mõju aga tervisetulemustes. Võrreldes samas vanuses ja samast soost inimestega, kellel kroonilisi haigusi ei ole või on neid kõige rohkem üks, on kümne või enama kroonilise haigusega inimeste risk järgneva viie aasta jooksul surra enam kui kolm korda suurem. Samuti on neil kaks kuni kolm korda suurem risk kogeda ravi või meditsiiniliste protseduuridega seotud tüsistusi.

Samuti ilmnes uuringust, et krooniliste haiguste üldine levimus on viimastel aastatel püsinud üsna sarnane, kuid sagenenud on rasvumise diagnoosid. Teadlaste sõnul tuleb selle tulemuse tõlgendamisel olla ettevaatlik, sest muutus võib lisaks rasvumise tegelikule levimusele peegeldada asjaolu, et tänapäeval diagnoositakse ja dokumenteeritakse seda tänu uutele ravivõimalustele varasemast rohkem.

Uus andmestik

Sellise ülevaate koostamist võimaldas uus EST-Health-30 teadusandmestik, mis ühendab elektroonilised terviselood, ravimiretseptid, tervisekassa raviarved ning vähi- ja surmapõhjuste registri andmed.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika teaduri Sulev Reisbergi sõnul andis teadusandmestik võimaluse uurida krooniliste haiguste levikut varasemast põhjalikumalt. "EST-Health-30 lubab meil esimest korda jälgida krooniliste haiguste levikut kogu rahvastiku ulatuses nii põhjalikult ning uurida, kuidas haigused aja jooksul kujunevad ja millist mõju need inimestele ning tervishoiusüsteemile avaldavad. Selline teadustaristu loob aluse paljudele uutele uuringutele ja aitab teha tervishoius rohkem tõenduspõhiseid otsuseid," ütles Reisberg.

Andmestik hõlmab juhuslikult valitud 30 protsenti Eesti elanikkonnast ehk ligi 510 000 inimest. Kõik andmed on viidud rahvusvahelise OMOP standardi kujule, mis võimaldab Eesti teadlastel kasutada samu uurimismeetodeid nagu maailma juhtivates terviseuuringute keskustes ning osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides. Andmestikku uuendatakse igal aastal, mis võimaldab jälgida Eesti elanike tervise ja tervishoiuteenuste kasutamise muutusi pikema aja jooksul.

EST-Health-30 on osa personaalmeditsiini tippkeskuse TeamPerMed tegevusest, mille eesmärk on edendada Eestis personaalmeditsiini rakendamist, ühendades kliinilise praktika, genoomika, IT, sotsiaal- ja majandusteaduse.

Krooniliste haiguste esinemissagedus

Top 10 haigust vanuserühmade ja soo lõikes (%)

Allikas: https://www.err.ee/