Arvamusfestivali arutelul tõdeti, et miinimumpalk peab säilima

08.08.2026

Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt laupäeval Arvamusfestivalil korraldatud arutelul leidsid osalejad, et üleriigiline miinimumpalk on vajalik. Kokku oli tulnud palju kuulajaid, kõik istekohad olid hõivatud ja osa inimesi kuulas arutelu murul seistes või istudes.

Paide Vallimäel toimunud arutelul „Kas töötamine päästab Eestis vaesusest, räägime miinimumpalgast“ osalesid Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask, Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla, Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlane Kairit Kall ja GoWorkaBiti tegevjuht Kristjan Vanaselja. Vestlust juhtis ajakirjanik Märt Treier.

Arutelu keskendus küsimusele, kas täiskohaga töötamine võimaldab Eestis inimväärselt toime tulla. Samuti räägiti sellest, kuidas mõjutab miinimumpalk töötajaid, nende peresid, ettevõtteid ja riigi majandust.

Miinimumpalga kaotamine ei lahendaks Eesti tööturu probleeme

Miinimumpalk on alates 1. aprillist 946 eurot kuus ning see on väikseim tasu, mida tööandja võib täistööajaga töötavale inimesele maksta. Kuigi Eestis on see Eurostati andmetel teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel, paigutab ostujõud selle tabeli lõppu.

Kaia Vask rõhutas miinimumpalga tähtsust töötaja toimetuleku kaitsel: üleriigiline töötasu alammäär aitab vältida olukorda, kus inimene käib küll täiskohaga tööl, kuid ei suuda saadud palgaga oma igapäevaseid kulusid katta.

Kairit Kall tõi esile, et miinimumpalk aitab vähendada vaesust ja sissetulekute ebavõrdsust. See on Eestis eriti oluline, sest paljudes valdkondades pole sõlmitud kollektiivlepinguid, kus oleks kokku lepitud töötajatele miinimumpalgast kõrgem töötasu.

Lenno Uusküla ja Kristjan Vanaselja käsitlesid miinimumpalga mõju ettevõtetele ja kogu majandusele laiemalt. Nad nentisid, et miinimumpalga tõus suurendab küll ettevõtete tööjõukulusid, kuid võib samal ajal tõsta ka töötajate motivatsiooni töökohal enam panustada ja elavdada majandust läbi tarbimise.

Täiskohaga töötamine peaks võimaldama inimesel toime tulla

Publik oli arutellu kaasatud, esitati küsimusi ja avaldati oma arvamust. Miinimumpalga olemasolu ja tõusu kõige olulisemaks mõjuks peeti töötajate vaesusriski vähendamist ning järgmisena hinnati võrdselt tähtsaks nii laste vaesusriski kui ka ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamist.

Arutelu järel antud tagasisides leiti, et vestlus aitas kuulajatel paremini mõista miinimumpalga mõju töötajate ja nende perede toimetulekule.

Eesti Ametiühingute Keskliit tänab arutelus osalenud eksperte, arutelujuhti Märt Treierit ja kuulajaid. Eriti suur tänu läheb aga Arvamusfestivali meeskonnale, kes andis Ametiühingute Keskliidule võimaluse see paneeldiskussioon korraldada.

Arutelu toetajad olid Friedrich Eberti Fond Baltimaades ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: https://eakl.ee/