Kutseliidu karm nõudmine: arstide palgast üksi ei piisa, kogu meeskond vajab tähelepanu

28.08.2026

• Tervishoiutöötajate organisatsioonid tahavad septembris alustada läbirääkimisi uue kollektiivlepingu üle.
• Kutseliit rõhutab, et arutelus peavad võrdselt osalema kõik ravimeeskonna liikmed.
• Palgatõusude puhul tahetakse arvestada ametite tööjõupuuduse, vastutuse ja palgatasemega.

Kuigi avalikkuses keerleb arutelu tihti arstide palga ümber, tuletab tervishoiutöötajate katusorganisatsioon meelde, et patsiendi heaolu sõltub kogu meeskonnast. Septembris algavatel läbirääkimistel uue kollektiivlepingu üle soovitaksegi fookusesse tuua nii õdede, hooldajate kui ka teiste spetsialistide palgad ja töötingimused, et tagada kvaliteetne ravi ka tulevikus.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja veel viis tervishoiuvaldkonna organisatsiooni on teinud tööandjatele ettepaneku alustada septembris läbirääkimisi uue üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks. Leping hakkaks reguleerima tervishoiutöötajate palga- ja töötingimusi aastatel 2027–2028.

Kogu ravimeeskond vajab tähelepanu

Kutseliidu hinnangul ei tohi eesootavaid läbirääkimisi taandada üksnes arstide palgaküsimusele. Kvaliteetne ja ohutu ravi sünnib kogu ravimeeskonna koostöös, kuhu kuuluvad lisaks arstidele ka õed, hooldustöötajad, bioanalüütikud, radioloogiatehnikud, füsioterapeudid ja paljud teised spetsialistid.

«Kui räägime ainult arstide palgast, jääb suur osa ravimeeskonnast pildilt välja. Patsiendi jaoks on aga oluline, et kogu meeskond oleks olemas – piisavalt puhanud, erialaselt pädev ja motiveeritud Eestis töötama,» ütles Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane.

Ühetaoline palgatõus ei pruugi olla õiglane

Kutseliit rõhutab, et palgatõusu eesmärgid peavad arvestama eri ametite olukorda, sealhulgas tööjõupuudust, vastutuse määra, kvalifikatsiooninõudeid ja senist palgataset. Seetõttu ei pruugi ühetaoline palgatõus kõigile ametirühmadele olla parim lahendus kõige teravamate tööjõuprobleemide leevendamiseks.

Erilist tähelepanu pööratakse hooldustöötajatele, kelle puhul peab kutse omandamine kajastuma ka kõrgemas töötasus. See tunnustaks nende erialaseid teadmisi ja motiveeriks inimesi kutset omandama.

«Hariduse omandamine peab töötaja jaoks midagi muutma. Kui kutsega ja kutseta hooldustöötaja töötasu on ühesugune, ei väärtusta süsteem piisavalt õppimist ja kutseoskusi,» rõhutas Tasane.

Palgast üksi ei piisa: fookuses ka töökoormus ja koolitus

Lisaks palgale on uue kollektiivlepingu oluline teema ka õdede töökoormus. Kui arstide ambulatoorse vastuvõtu koormusstandardid on kehtivas lepingus juba sätestatud, siis õdede puhul samaväärsed üleriigilised normid veel puuduvad.

Kutseliit soovib kokku leppida õdede töökoormusstandardite kehtestamises ja nende arvestamises tervishoiuteenuste hindades alates 2028. aastast. Töökoormuse piiramine pole ainult töötajate heaolu küsimus, vaid on otseselt seotud patsiendiohutuse ja ravi kvaliteediga. Samuti nähakse vajadust suurendada õdede täienduskoolituseks mõeldud summat Tervisekassa kulumudelis, et tagada töötajate pidev areng.

Riik peab leidma kokkuleppeks rahalise katte

Töötajate ühendused on läbirääkimiste protsessi kutsunud osalema ka sotsiaalministri ja Tervisekassa juhid, sest kollektiivlepe saab olla kestlik vaid siis, kui selle rahaline mõju kajastub riigieelarves. Arenguseire Keskuse andmetel on palgatõus vähendanud tervishoiutöötajate väljarännet peaaegu kümme korda, ent terav spetsialistide puudus, eriti õdede seas, püsib.

«Tervishoiutöötajate palk ei saa olla see koht, kust süsteemi rahapuudust pidevalt katta. Samas peab palgakokkulepe olema riigi poolt rahastatud, et raviasutused ei peaks valima töötajate palkamise, ravivahendite soetamise ja patsientidele osutatavate teenuste vahel,» sõnas Tasane.

Tervishoiutöötajate organisatsioonid soovivad läbirääkimistega alustada septembris, eesmärgiga sõlmida uus kollektiivleping 2026. aasta lõpuks.

Tervisekassa plaanid paljastavad eesootava konflikti

Samal ajal kui tervishoiutöötajad valmistuvad uuteks palganõudmisteks, on Tervisekassa oma eelarveplaanides juba teinud otsuse, mis on nende ootustega teravas vastuolus. Nimelt lükkub palgatõusu rahastus edasi.

Tervisekassa 2027–2030 finantsprognoos näeb ette eelarve tasakaalustamist. Selle ühe meetmena on tervishoiuteenuste hindades sisalduva palgakomponendi uuendamine lükatud edasi üheksa kuu võrra. See tähendab, et 2027. aasta palgatõusu mõju jõuaks teenuste hindadesse planeeritud 1. aprilli asemel alles 1. jaanuaril 2028.

Allikas: https://tervis.postimees.ee/