Haridusministeerium: üle riigi on registris koolikohata veel 1300 noort

31.08.2026

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel on vahetult enne uue õppeaasta algust üle Eesti koolikohata veel umbes 1300 noort. Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel ei tähenda see aga koolikohtade või noorte huvipuudust, vaid tuleneb andmete sisestamise viibimisest.

Koolidel on andmete lõplikuks edastamiseks aega 10. septembrini.

Ministeeriumi asekantsleri Vallo Koppeli sõnul on see paberil statistika, mis ei pruugi päriselu peegeldada. Absoluutarve vaadates on enim EHIS-esse kandmata noori ootuspäraselt suurimas omavalitsuses Tallinnas, millele järgnevad Harjumaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa ja Pärnumaa.

Samas suhtarvu järgi kõigist põhikoolilõpetajatest on suurima kinnitamata koolikohata noorte arvu poolest esikohal Lääne-Virumaa, seejärel Valgamaa ja alles siis kolmandal kohal Tallinn.

"Tänase seisuga on andmebaasi kohaselt ligikaudu 1300 õpilast veel kinnitamata koolikohata, mis ei tähenda, et paljudel neist ei võiks see koolikoht tegelikult olemas olla," selgitas Koppel.

Koppel lisas, et paljudes koolides toimusid õppenõukogud alles vahetult enne septembrit ning info jõudmine registrisse võtab aega. "Süsteemis võtavad asjad kauem aega kui päriselus," lisas Koppel.

Kohti on loodud rohkem, kui on kandidaate

Kuigi meedias on kõlanud mured justkui oleks koolikohti puudu, siis kinnitas ministeerium, et riik ja kohalikud omavalitsused on loonud sel aastal tegelikult rohkem koolikohti, kui on õpilaskandidaate. Eelkõige on riik panustanud täiendavate kohtade loomisesse kutseõppeasutustes, kus muudeti õppekavad nelja-aastaseks, et pakkuda noortele nii kutset kui ka senisest paremal tasemel keskharidust.

Koppeli sõnul peitub probleem pigem selles, et noorte soovid ja reaalsed võimalused ei kattu alati.

"Saan öelda, et kindlasti esineb vastandlikkust õppijate endi soovide ja reaalsete võimaluste vahel, mis vormis või mis õppekaval edasi õppida saaks," nentis Koppel. Ta rõhutas, et õppimisvõimalusi on, kuid noortel tuleb valikute seast leida endale sobivaim.

Omavalitsuste roll on välja selgitada mahajääjate taust

Selleks, et tagada sel sügisel jõustunud õppimiskohustuse täitmine, lasub nüüd suur vastutus kohalikel omavalitsustel. Kui koolid on 10. septembriks oma andmed EHIS-esse kandnud, tekib selge ülevaade neist, kes on reaalselt edasiõppimisest kõrvale jäänud.

"Kõige olulisem on aru saada, kes on veel kooli ukse taga ja miks nad seal on. Kas see on kevadise ebaõnnestunud eksami tulemus, varasema kooliastme üldised õpitulemused või mingid muud põhjused? Kui teadmistes on lüngad, siis kas need on laialdased, esinevad ainult mõnes üksikus aines või on asi puudulikus eesti keele oskuses?" arutles Koppel.

Omavalitsuste spetsialistidel tuleb vastavalt oma korrale iga noorega ühendust võtta ja leida talle individuaalne lahendus.

"Omavalitsustel on õppimiskohustuse tagamise korrad ja nad on ise kirjeldanud, kuidas see protsess konkreetses omavalitsuses toimuma peaks. Vastavalt sellele toimetamegi," sõnas asekantsler.

Vajadusel on ministeerium Koppeli kinnitusel valmis veel septembriski uusi õppekohti looma, olgu selleks siis kutseõpe või ettevalmistav õpe lünkade järeleaitamiseks.

Ministeerium jälgib olukorda rahulikult.

"Soovime teada saada, mis olukorras ja taustaga on noored, kes on praegu veel nii-öelda rongijaamas, mitte rongil. Katsume koos edasi tegutseda, et kõik ikkagi mingisse vagunisse jõuaksid," võttis Koppel olukorra kokku.

Koppel lisas, et õppimiskohustuse rakendamisega hakkamasaamiseks on ministeerium teinud päris hea ettevalmistuse. "Iga uus asi vajab pärast esmakordset katsetamist tagasivaatamist ja analüüsimist ning kindlasti me sügise jooksul seda teeme," lisas ta.

Eriti pingeline on olukord pealinnas

Esmaspäeva seisuga on Tallinnas 575 kevadel põhikooli lõpetanud noort, kellel ei ole veel Eesti hariduse infosüsteemi kantud uut koolikohta.

"Vabade kohtadega Tallinnas väga hästi just ei ole," tõdes Tallinna haridusameti hariduskorralduse juht Krista Keedus. "Eestikeelsed gümnaasiumid on oma vastuvõtu teinud ja kohad ka kõik täis saanud," lisas ta.

Tallinna munitsipaalgümnaasiumides ei ole Keeduse sõnul praegu suutlikkust kohti juurde teha, sest on nii ruumi- kui ka õpetajapuudus.

"Kohe esimese hooga sellist gümnaasiumikohtade juurde tekitamist plaanis ei ole," märkis hariduskorralduse juht, viidates vajadusele ära oodata 10. septembri lõplikud andmed vajaduste ja vabade kohtade kohta.

Olulist rolli koolikohtade täitumisel mängib ka naabervaldade elanike sissevool, sest uueks õppeaastaks Tallinna kümnendatesse klassidesse vastu võetud õpilastest ligi 27 protsenti ei ole pealinna elanikud.

Kuigi gümnaasiumikohad on pealinnas täis, leidub veel vabu õppekohti näiteks Tallinna rakenduslikus kolledžis ja tehnoloogiakolledžis Tehno Tallinn. Keedus soovitas ilma kohata jäänud noortel vaadata kutsehariduse poole: "Meie kutseharidus ei ole ainult kutseharidus, vaid ta on ka kutsekeskharidus."

"Võiks vähemalt proovida alguses seal õpiteed jätkata ja kui ikka ei sobi, siis gümnaasiumikohta edasi vaadata," julgustas ta.

Nõrgemate lõputulemustega noortele mõeldud ettevalmistava õppe kohad täitusid samuti juba suvel. Praegu arutatakse koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga nende kohtade vajaduspõhist juurdeloomist.

Lõplik tähtaeg kohalikel omavalitsustel abivajajatele lahenduste pakkumiseks on 1. november, kuid noortega üritatakse ühendust saada juba praegu, et mõista nende koolikohata jäämise põhjuseid.

"Kurb on see muidugi, kui nüüd noored ei saanud 1. septembriks endale koolikohta ja ei saa siis oma õppeaastat alustada," nentis Keedus. "See ei tähenda, et alustamine ei oleks võimalik siin mõned päevad või ikka nädalad hiljem. Kindlasti ei ole sellega nüüd õppimisvõimalused nii-öelda lukus," lisas Keedus.

Keedus tõi välja, et ka eelnevatel aastatel on põhikooliga oma haridustee lõpetanud noorte hulk olnud sama või veidi väiksem, kuigi nende seire oli enne õpikohustuse tekkimist puudulik.

"Ministeerium on igal aastal seiranud, kui palju on noori, kes järgmisele haridustasandile ei jõuagi, ja neid on olnud pigem kuskil 400–500," sõnas Keedus.

"Varem ei ole see olnud juriidiline probleem. Küll on see olnud probleem noortele ja Eesti riigile tervikuna, sest haridusteed jätkanutel on paremad võimalused elus hakkama saada – seetõttu kehtestati ka õpikohustus. Seni ei ole see otseselt laual olnud, sest noortel oligi vaba voli minna näiteks tööle, mistõttu me sellist jooksvat õppeaasta alguse seiret varem ei teinud," lausus Keedus.

Allikas: https://www.err.ee/