Võrk: tervisekassa kulude vähendamine tähendab ilmselt järjekordade kasvu

31.08.2026

Kui tervisekassa püüab vähendada kulusid, peab see ilmselt tulema teenuste arvelt, mis tähendab järjekordade kasvu, ütles tervishoiuekspert Andres Võrk. Confido tegevjuhi Edvard Garderi hinnangul ei ole ilma suuremate reformideta võimalik tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust saavutada.

 

Reedel kiitis tervisekassa nõukogu heaks järgmise aasta eelarve projekti ning sotsiaalminister Karmen Joller ütles, et järgmiste aastate eesmärk on tervisekassa finantskriisist välja tuua, nii et 2030. aastaks jõutaks eelarvetasakaalu või isegi ülejäägini. 

Tartu ülikooli ökonomeetria õppejõud, tervishoiuekspert Andres Võrk ütles ERR-ile, et praegu on andmeid tervisekassa plaanide kohta alles vähe ning teada vaid üks selge meede – lükata edasi tervishoiutöötajate palgatõusu.

"Selge see, et seal tekib kohe väga suur pinge tervishoiutöötajatega, kes ütlesid palgaläbirääkimiste osas välja soovi, et palgad võiksid tõusta keskmise palga kasvutempos või isegi enam," lausus ta.

Võrk lisas, et kui rahandusministeerium prognoosib keskmise palga kasvuks tänavu 5,6 ja tuleval aastal 4,7 protsenti, siis on raske näha, kust niisugune tõus peaks tulema, kui seda ei ole tervishoiuteenuste hinnakomponendis.

"Minister viitas, et tervisekassa ei tõsta palka, tervishoiuasutused võiksid leida palgatõusuks sisemise puhvri, aga arvestades, et tervishoiutöötajate palgad moodustavad väga suure osa kogukuludest – haiglatel poole, perearstikeskustel üle poole –, siis niisugust puhvrit leida, kui muud sisendhinnad kasvavad, on vähetõenäoline," rääkis Võrk.

Ta märkis, et tervisekassa saab kulusid kokku hoida lisaks hinnakasvule ka teenuste arvu osas, kuid siin oleks vaja lisaks teada, kui palju muutub plaanide kohaselt tervishoiuteenuste hulk, kus see muutub ja kas kuskil midagi väheneb ning kuidas see mõjutab järjekordi.

Ehkki tervisekassa on öelnud, et tervishoiuteenuste kättesaadavust ei vähendata, ei pruugi sellest Võrgu sõnul piisata: rahvastik vananeb ja tervishoiuteenuste nõudlus kasvab, nii et kui visiitide arvu tase säilib senisena, siis tähendab see järjekordade kasvu.

"Kui vaadata, mida minister või tervisekassa juhatuse esimees on öelnud, siis mõlemad rõhutavad efektiivsuse kasvu süsteemis, et raviteekonnad oleksid paremad. See on alati oluline, olgu siis raha üle või puudu, süsteemis peab alati efektiivsust tõstma," rääkis Võrk.

Ta selgitas, et kui süsteemis on raha puudu, sunnib see haiglaid efektiivsemaks muutuma, aga raha peab tooma sinna, kus see rohkem lisandväärtust toob ehk valdkonda, kus sellest on suurem kasu.

"See võib tähendada erinevaid valikuid eriarstiabi ja perearstiabi vahel või eriarstiabi eri valdkondade vahel, et kuskil suurendatakse rahastust rohkem kui mujal," sõnas Võrk.

Võrk ütles, et tema kui terviseökonomisti hinnangul peaks tervisekassa olema tunduvalt paremini mehitatud ja nende analüüsivõimekus peaks olema tunduvalt suurem. Ollakse uhked, et tervisekassa kulud on väiksed ja juhtimine efektiivne, aga tegelikult peaks ta olema tugevam partner ja vastaspool tervishoiuasutustele, et hindu ja terviseteenuste väärtust läbi rääkida.

Confido juht: tervisekassa peaks käituma nagu kindlustusfirma

Confido tegevjuht, üldkirurg Edvard Garder ütles, et hetkel on tervisekassa eelarveplaanide kohta infot napilt, kuid üldisemalt vaadates on tervisekassal kindlasti võimalik raamatupidamislikku tasakaalu saavutada. Küsimuseks on aga see, kui kreenis on pärast seda Eesti tervishoid.

"Tervisekassal ei ole endal võimalik tulupoolt olulisel määral mõjutada. Tasakaal saab seega antud juhul tähendada vaid kärpeid. Eelarveridu võib ümber nimetada ja uusi teha, kuid sisuks jääb ikkagi kärbe," tõdes Garder.

Ta märkis, et arenguseire keskus on varasemalt nimetanud puudujääki struktuurseks. See tähendaks aina uusi iga-aastaseid kärpeid.

"Teenuse samas mahus ja kvaliteedis ostmise säilitamine ilma kärbeteta oleks võimalik vaid siis, kui tegevust suudetakse efektiivistada. Hinnates hetkeolukorda, puudub minul usk, et seda suudetakse mitmeid aastaid järjest kümnete miljonite võrra teha, olukorras, kus kõik sisendhinnad aina kallinevad," lausus Confido juht.

Garder lisas, et riiklikust plaanimajandusest tuleks loobuda: tervisekassa ei peaks kulutama aega hindade ise välja arvutamisele ehk nii-öelda nüüdisajastamisele, vaid hakkama käituma nagu kindlustusorganisatsioon, mida ta ju sisuliselt oma olemuselt ongi.

"Tervisekassa peaks ostma teenust vastavalt kvaliteedile ja hinnale erinevate teenusepakkujate käest sõltumata nende omandivormist. Turg paneb ise hinnad paika," usub Garder.

Tema sõnul ei sunni praegu miski haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglaid oma tegevust efektiivsemalt ja soodsamalt tegema, küll aga on HVA välised lepingupartnerid pandud omavahel hinna osas võistlema.

Minister Jolleri lubatu, et tervisekassa eelarve jõuab 2030. aastaks tasakaalu ning loodetavasti isegi ülejääki, kõlab Garderi sõnul avalikkuses öelduna väga ambitsioonikalt.

"Muidugi hoian ma Eesti tervishoiule pöialt ja ootan ka ise suure huvi ja tähelepanuga, kuidas see ülejääk saavutatakse, kuid tegelikult on juba olemuslikult vale rääkida tervisekassa eelarve tasakaalust kui eesmärgist. Eesmärk peaks olema jätkusuutlik tervishoiusüsteem tervikuna, mitte lihtsalt "Tervisekassa eelarve 2030. aastaks nulli"," ütles Garder.

Haiglajuht nentis, et ilma suuremate reformideta, näiteks omandivormineutraalne teenuse ostmine või raha patsiendiga kaasa liikumine raviasutusse, kuhu patsient minna soovib, ei pea ta selle eesmärgi saavutamist realistlikuks.

Tervisekassa kulud tegid hüppe pärast Covidit

Andres Võrk ütles, et kui vaadata ajas tagasi, nägemaks, miks on tervisekassa kulud kasvanud, siis kiire kasvuspurt toimus pärast Covidi pandeemiat. Võrk tõi välja, et 2023. ja 2024. aastal toimus suur tervishoiutöötajate palgatõus ja muude sisendhindade kasv majanduses tervikuna.

"Piltlikult, kui enne Covidit, 2019. aastal moodustasid tervisekassa kulud SKP-st viis protsenti, siis praeguseks on nad kuus protsenti. Viielt kuuele tundub ainult üks protsendipunkt, aga tegelikult on see peaaegu 20 protsenti kasvu," ütles Võrk. "Toimus kiire kulude kasv ja kõik on sellega harjunud."

Kui aga vaadata sihti tõmmata see osakaal uuesti allapoole, et jõuaksime 2019. aasta olukorda, kus kulud moodustaksid kogu majandusest väiksema osa, on probleemiks, et me ei saa palku ega sisendhindu vähendada. Inimeste ootused tervishoiusektorile on kõrgeks läinud.

"Seda on väga raske teha. Tundub, et praegune sotsiaalminister ja tervisekassa proovivad uuesti tervisekassa rolli kärpida, aga ilmselt see muud varianti ei tähenda, kui et see peab tulema teenuste arvelt, sest ma ei usu, et tervishoiutöötajad oleksid nõus reaalpalga langemisega," sõnas Võrk.

Ta lisas, et seega osutavad nad neid teenuseid vähem selle hinna eest, mida tervisekassa maksab, ja leiavad enda ajale rakendust kuskil mujal erasektoris ehk seal, mida rahastavad inimesed või ettevõtted. Liikumine tervisekasssa rahastatud süsteemist erarahastatud süsteemi on viimastel aastatel kasvanud.

Mõnede teenuste hinnas võib õhku sees olla

Võrgu sõnul oleme selle poolest, kui palju meie avaliku sektori rahast läheb tervishoidu, Euroopa keskmised. Eestis läheb igast riigil olevast eurost 13 protsenti tervishoidu, Soomes aga 15 ja Norras 17 protsenti. See tähendab, et meie avalik sektor ei väärtusta tervishoidu nii palju, kui seda tehakse jõukamates riikides, kuid Võrgu sõnul kipubki nii olema, et mida jõukamaks riik saab, seda rohkem tervishoidu raha pannakse.

Eraldi küsimusena tõi Võrk välja tervisekassa osutatavad teenused, millest mõnes võib olla õhku sees. Näiteks vähendati eelmise aasta lõpus laboriteenuste hindu ühekordselt 15 protsenti, sest vahepealne tehnoloogia areng võimaldas hinnad üle vaadata. Järgmisena võivad tulla ülevaatamisele diagnostikateenused, nagu radioloogia.

"Kui vaatame tervikpilti, siis näiteks haiglatel on viimastel aastatel kasumid vähenenud, ei saa öelda, et nad supleks rahas. Üksikud teenused, kus oli puhvrit, laboratoorsed või diagnostilised, aitavad kahjumlikumaid teenuseid ülal pidada," selgitas Võrk. "Kui nüüd hakata hinnakirju üle vaatama, siis peaks vaatama igalt poolt."

Kuidas muudatused patsiente mõjutavad, pole teada, sest selged pole detailid, kuidas kavatseb tervisekassa kulusid kokku hoida. Võrgu sõnul on õige tervisekassa suund, mille järgi ei pea haige alati minema eriarsti juurde, vaid tihti piisab perearsti või pereõe soovitustest ning väga palju rakendatakse e-konsultatsioone.

Kui aga vaadata tervikuna, et inimesed elavad kauem ja on rohkem haiged, siis tervishoiuteenuste hulga kärpimine või nende nõudlusest aeglasem kasv pikendab patsientide ootejärjekordi.

Allikas: https://www.err.ee/