Tööinspektsioon - „Tööandja oli halb. Palun aidake.” Mõistame sind, aga sellisest avaldusest kahjuks ei piisa
05.11.2026
„Tööandja oli halb. Palun aidake.” Mõistame sind, aga sellisest avaldusest kahjuks ei piisa
Kui avaldusest ei selgu, mida ja miks sa nõuad, saadetakse see puuduste kõrvaldamiseks tagasi. Ja seda juhtub kahjuks tihti.
Väide ei ole veel nõue.
„Tööandja kohtles mind ebaõiglaselt.”
„Töötasu jäi maksmata.”
„Nõuan tööandjalt saamata jäänud töötasu septembri ja oktoobri eest kokku 2400 eurot (2 × 1200 eurot, töölepingus kokkulepitud kuutasu).”
Esimesed kaks kirjeldavad, mis sulle ei meeldi. Kolmas ütleb, mida tahad saada.
Mis peab avaldusest selguma?
Mis juhtus: millal töösuhe algas, millal lõppes ja milles rikkumine seisneb.
Millal: periood, mil palk jäi maksmata või kuupäev, mil said kätte ülesütlemisavalduse. Komisjon peab saama sündmusi ajas jälgida.
Mida täpselt nõuad: näiteks konkreetse summa väljamaksmist, ülesütlemise tühisuse tuvastamist või tööle ennistamist.
Rahalise nõude puhul ära kirjuta ainult lõppsummat, vaid näita ka, kuidas selleni jõudsid.
Mida avalduses pole, seda komisjon ei menetle.
Kui nõuad saamata palka, aga unustad küsida puhkusehüvitist, ei saa komisjon seda omal algatusel juurde lisada. Seega mõtle enne esitamist läbi, kas kõik nõuded on kirjas.
Lisa tõendid.
Komisjon hindab iga nõuet eraldi, seega lisa avaldusele kõik, mis su väiteid kinnitab: tööleping, palgalehed, tööajakava, tööandja kirjad ja muud asjakohased dokumendid.
Mida selgemalt sa kirjutad, seda vähem pead hiljem selgitama.