Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Kemikaali ohtlikkust ei määra see, kust kemikaal soetatud on - ka toidupoodides müüakse kemikaale, mis võivad inimese tervist kahjustada. Ohtliku kemikaali tunneb ära pakendi märgistuse järgi. Ohtliku kemikaali pakendil on ohupiktogramm: punase servaga nurgale toetuv ruut, mille keskel on ohusümbol.
Enne, kui tööandja annab ohtliku kemikaali töötaja kasutusse, peab tööandja selgeks tegema, millised on selle kemikaali kasutamisega seotud võimalikud ohud ja kuidas kemikaali ohutult kasutada. Vajaliku info kemikaali ohutuks kasutamiseks saab tööandja kemikaali ohutuskaardilt, mille tööandja saab kemikaali müüjalt. Iga ohtliku kemikaali kohta peab olema ettevõttes eestikeelne ohutuskaart. Ohutuskaardi hankimine võib olla vajalik ka juhul, kui kemikaal on ostetud ehituspoest. Erandina ei pea ohutuskaarte olema, kui üldsusele müüdavad ohtlikud kemikaalid on varustatud piisava teabega, mille alusel on võimalik rakendada meetmeid tervise kaitseks. Näiteks, kui ettevõttes on kasutusel nõudepesuvahend selleks, et iga töötaja saaks pesta oma nõusid, tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning tööandjal ei ole vaja hankida ohutuskaarti ega seda töötajatele tutvustada, kui pakendil on piisavalt teavet , kuidas kemikaali ohutult kasutada. Pakendil olev teave peab olema selgesti loetav ega tohi olla kulunud. Tööandja peab iga kemikaali hindama eraldi, kas selle pakendil on piisav info kemikaali ohutuks käitlemiseks.
Kui ohutuskaart näeb ette isikukaitsevahendite kasutamise, peab tööandja sobivad isikukaitsevahendid töötajale väljastama. Info vajalike isikukaitsevahendite ja nende kaitseomaduste kohta, näiteks kinda materjal, hingamisteede kaitsevahendi tüüp, on toodud ohutuskaardil 8. jaos. Samuti peab töötaja töötajat juhendama ning korraldama väljaõppe ohutute töövõte kohta, samuti isikukaitsevahendite õige kasutamise kohta. Töötajat peab juhendama vähemalt kasutatava kemikaali ohutuskaardi alusel.
16.03.2026