17-aastane noormees töötas remondi abitöölisena ja osales kauba laadimisel. Laadimisseadme konksu haarates tundis ta aga õlas äkilist naksatust. Valust hoolimata jätkas ta tööd ega teavitanud juhtunust tööandjat. Järgmisel päeval ei saanud noormees aga enam isegi kätt tõsta ning pidi pöörduma arsti poole.
Tööandja jõudis oma uurimisega veendumusele, et tegemist ei ole tööõnnetusega ning esitas Tööinspektsioonile akti. Aktis kirjeldatud asjaolud viitasid tööõnnetusele ja seetõttu alustas Tööinspektsioon juhtumi uurimist. Uurimise käigus selgus, et tervisekahjustus tekkis siiski töö tegemise ajal ja oli seotud töötaja tööülesannete täitmisega. Seega oli tegemist tööõnnetusega.
Miks on oluline tööl juhtunud õnnetusest tööandjale teada anda?
Kui töötajaga juhtub õnnetus, peab tööandja igal juhul läbi viima uurimise. Iga teavitatud juhtum annab tööandjale võimaluse olukorda analüüsida ja mõista, kuidas sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
„Töötaja ei tohi tööõnnetust tööandja ega arsti eest varjata. Kindlasti ei tohi nõustuda tööandja ettepanekuga tööõnnetust varjata. Kui töötaja ei ütle arstile, et vigastus tekkis tööülesande täitmisel, võib ta jääda ilma õiglasest hüvitisest, mis on ette nähtud just tööõnnetuse korral,“ sõnab Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor-uurija Janika Rõõmus.
Tööandjat tuleks teavitada juba siis, kui midagi läks „peaaegu halvasti“. Näiteks juhul, kui redel kõigub ohtlikult, kuid kukkumist ei toimu, või käiguteele on jäetud kastid, aga keegi pole veel kukkunud. Taolised tähelepanekud aitavad õnnetusi ennetada.
Tööõnnetustest teavitamine ja nende registreerimine ei tähenda automaatselt tööandja süüd või karistust. Tööõnnetus on faktiline sündmus, mis näitab, et töö käigus juhtus midagi, mis mõjutas töötaja tervist. Selle registreerimine on oluline nii töötaja kaitseks kui ka sarnaste tööõnnetuste ennetamiseks tulevikus.
Allikas: https://www.tooelu.ee/
31.03.2026