Kuidas toetada vanemapuhkuselt naasvaid töötajaid nii, et kõik võidaksid?
08.04.2026
Vanemapuhkuselt tööle naasmine peaks ju olema lihtne, kuid pikk eemalolek võib muuta selle keeruliseks nii töötajale kui tööandjale. Kui olukord on halvasti juhitud, võib see tekitada pettumust, ebakindlust ja konflikte. Läbimõeldud protsess tagab aga nii töötaja kui ka tööandja rahulolu ning aitab hoida väärtuslikke inimesi.
Kolme peresõbraliku tööandja programmi* kuldmärgisega pärjatud organisatsiooni — Elisa, Südameapteegi, Statistikaameti kogemus näitab, et vanemapuhkusel olevate ja naasvate töötajate toetamisel on mitmeid põhimõtteid, mis aitavad ennetada arusaamatusi ning loovad usaldusliku ja toimiva töösuhte.
Pidev kontakt ja avatud suhtlus vähendavad töötajate ebakindlust
Vanemapuhkus ei tähenda töösuhte katkemist. Regulaarne kontakti hoidmine on oluline, olgu selleks organisatsioonisisesed infokirjad, sündmused või vahetu juhi huvi töötaja plaanide vastu. Iga väiksemgi suhtlus tööandjaga aitab hoida kuuluvustunnet ja vähendada ärevust. Kui töötaja ei tunne, et ta on infoväljast välja jäetud, on ka tööle naasmine sujuvam ja vähem pingeline.
Südameapteegi töötajakogemuse juhi Kristel Saaremägi sõnul kinnitavad vanemapuhkusel viibivad töötajad, et pidev kontakt tööandjaga vähendab neis ärevust ning loob kindlustunde ja teadmise, et nad on organisatsiooni jaoks jätkuvalt olulised. „Selleks et vältida eemalviibimisega seotud infolünki ja hilisemaid arusaamatusi, hoiame vanemapuhkusel viibivate töötajatega järjepidevalt ühendust. Nimeline e-postiaadress jääb töötajale avatuks kogu tema eemaloleku ajaks ning ta saab soovi korral ettevõtte uudiseid jälgida ja aruteludes kaasa rääkida,“ kinnitab Saaremägi.

Kristel Saaremägi
Ka Statistikaameti personali- ja tugiteenuste osakonna juhataja Annika Kitsing peab järjepidevat kontakti hoidmist väga oluliseks. „Üldjuhul uurivad vahetud juhid juba enne töötaja koju jäämist ning tagasituleku aja lähenedes inimese plaanide kohta, et maandada ülemääraseid pingeid ja riske seoses meeskonna- ja kuuluvustunde hoidmisega, ootamatu tööle naasmisega ja ebamääraste ootustega või mittetagasitulekuga.“

Annika Kiltsing
Paindlik töökorraldus toetab nii töötajat kui ka tööandjat
Kolme peresõbraliku tööandja programmi läbinud ettevõtte sõnul on vanemapuhkuselt naasvate töötajate hoidmisel võtmetähtsusega paindlikkus: osaline tööaeg, kaugtöö võimalus, koormuse järkjärguline suurendamine ning individuaalsed kokkulepped.
Praktika näitab, et paindlik lähenemine ei ole tööandjale risk, vaid hoopis konkurentsieelis, mis aitab hoida kogenud ja motiveeritud töötajaid ning vastata muutuvatele ootustele.
Elisa töösuhete partneri Diana Ossipova sõnul suurendab paindlikkus töötajate usaldust ning lojaalsust tööandja suhtes. “Me oleme paindlikud ka alternatiivsete lahenduste osas näiteks juhul, kui töötaja ise avaldab soovi töökorraldust või rolli muuta, on end vanemapuhkuse ajal täiendanud või soovib karjääriredelil edasi liikuda. Sellistel juhtudel püüame leida sobiva lahenduse vastavalt töötaja soovidele ja ettevõtte võimalustele.“

Diana Ossipova
Statistikaameti kogemus näitab, et paindlikkus aitab organisatsioonil hoida tugevaid spetsialiste. „Oleme oma protsessides ja töösuhetes väga paindlikud ning võimaldame osaajaga tööd ja kaugtööd, sest see tagab konkurentsieelise tugevate, kompetentsete töötajate hoidmisel,“ kinnitab Kitsing.
Ka Südameapteek rõhutab, et töökoormust saab vastavalt töötaja vajadustele kohandada. „Apteekides on võimalus naasta töötajatel ka väiksema koormusega ning seejärel tööaega samm-sammult kasvatada,“ lisab Saaremägi.
Läbimõeldud sisseelamine aitab vältida hilisemaid konflikte
Tööandjad kinnitavad, et pikemalt eemal olnud töötaja vajab tööle naastes tuge, olgu selleks sisseelamisprogramm, individuaalne sisseelamiskava või osalemine koolitustel. Aeg ettevõttesiseste uuenduste, muutunud rollide ja meeskondadega tutvumiseks ja oma rolliga kohanemiseks loob töötajas kindlustunde, et temalt ei oodata valmisolekut jätkata kohe samast kohast, vaid talle antakse aega tööle sisseelamiseks.
Saaremägi sõnul on nad Südameapteegis loonud vanemapuhkuselt tulijatele eraldi sisseelamisprogrammi. „Näeme, et selline sissejuhatamine aitab ennetada olukordi, kus töötaja tunneb tööle naastes end vajaliku info puuduses või ebakindlana.“
Kitsingu kinnitusel kasutab ka Statistikaamet vajaduspõhiseid lahendusi. „Tihtipeale aitavad juhid pikalt eemal olnud töötajat tööle integreerida, saates nad uutele töötajatele mõeldud sisseelamiskoolitustele või tehes neile vajaliku sisseelamiskava.“
Õiglane kohtlemine ja karjäärivõimaluste avatuna hoidmine loovad usalduse
Vanemapuhkuselt naasvate töötajate jaoks on oluline ka teadmine, et neid koheldakse tagasi tulles teistega võrdselt. Elisa töösuhete partner Diana Ossipova kinnitab, et nende organisatsioonis kasutavad vanemapuhkuse võimalust nii emad kui ka isad ja töötajat oodatakse alati tagasi. „Tagasi tulles vaatame uuesti üle inimese töötasu, arvestades töötaja rolli, vastutust, turuolukorda ja vahepeal toimunud muudatusi. Meile on tähtis, et vanemapuhkuselt tööle naasmine oleks võimalikult sujuv ja õiglane.“
Juhtide roll on võtmetähtsusega
Kõigi kolme organisatsiooni kogemus kinnitab, et toetav ja teadlik juhtimine on kriitilise tähtsusega. Juhid, kes oskavad arvestada töötajate erinevate elufaasidega, märgata nende vajadusi ja pidada ausat dialoogi, loovad pinnase, kus vanemapuhkuselt naasmine ei ole probleem, vaid loomulik osa tööelust.
|
Triin Kalinin, Elisa regulatiivsete suhete juht ![]() Triin Kalinin liitus Elisa tiimiga lapseootuse ajal ning alustas osakoormusega töötamist juba kolmekuuse beebi kõrvalt. Tema sõnul mängis tööle naasmise otsuses võtmerolli tööandja toetav suhtumine ja paindlikkus. „Reaktsioon nii minu lapseootusele kui ka sisseelamise protsess olid nii meeldivad, et tegin juba enne lapse sündi otsuse võimalikult kiiresti tööle naasta,“ kirjeldab ta. Peamiseks ootuseks tööandjale oli Triinul paindlik töökorraldus: võimalus ise oma aega juhtida ning ühildada vastutusrikas töö ja väikelapsega toimetamine. Kalinin rõhutab, et Elisa on küpse organisatsioonikultuuriga ettevõte, kus oodatakse eesmärkide saavutamist, kuid ei kirjutata ette, kuidas eesmärgini jõuda. „Mõistev suhtumine eraeluliste kohustuste täitmise osas ja võimalus paindlikult tööd korraldada muutsid minu jaoks väikse lapse kõrvalt töötamise mugavaks ja ma tundsin tööl käimisest suurt rõõmu. Võimalus panustada ka ametialaselt tõi mu ellu väga vajaliku tasakaalu,“ ütleb ta. |
*Peresõbraliku tööandja programm on tasuta arenguprogramm Eesti organisatsioonidele, mille on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium ja selle tegevusi on kaasrahastanud Euroopa Liit.
Allikas: https://www.tooelu.ee/
