Ulvi Kõrgemaa: ligi 90 protsenti tervishoiukõrgkooli lõpetajatest jääb tööle Eestisse

Ulvi Kõrgemaal on mitmekülgne haridustee, mis hõlmab õenduse, õigusteaduse ja haridusjuhtimise õpinguid. Tänavu kaitses ta Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö doktorikraadi, uurides õenduse arengut Eestis viimase kolme aastakümne jooksul. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis töötab ta alates 2003. aastast.

Huvi tervishoiuõppe vastu püsib kõrge

Huvi tervishoiuvaldkonna vastu on püsivalt suur – Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kandideerib ühele õppekohale keskmiselt viis inimest. Kuigi kõrgkooliõpingutega kaasneb paratamatult ka väljalangevus, on see koolis võrdlemisi madal, jäädes seitsme protsendi juurde. «Valdavalt kukutakse välja esimesel kursusel, kui saadakse aru, et see ikkagi ei ole see, mida nad soovivad õppida, või siis on muud elulised asjad, mis vahele tulevad,» sõnas Kõrgemaa.

Kõrgkooli lõpetajate tööväljavaated on seevastu väga head. Rektorikandidaadi sõnul asub valdav osa lõpetajatest tööle Eesti tervishoiusüsteemi. «Me küsime igalt lõpetajalt, kuhu ta tööle läheb,» ütles ta. Õppeprorektori sõnul ulatub Eestis tööle asuvate lõpetajate osakaal ligikaudu 90 protsendini.

Viimastel aastatel on õdede vastuvõttu riigi, tööandjate ja erialaliitude koostöös teadlikult suurendatud. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool võtab praegu vastu 440 õendusüliõpilast aastas ning koos Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga ulatub koguarv ligi 700-ni aastas. Lähiaastatel ongi tööturule oodata just neid suuremaid lende, kelle vastuvõttu hiljuti kasvatati. Siiski tõdes Kõrgemaa, et koolitusmahtu ei saa lõputult kasvatada ning vastuvõtuarvud enam oluliselt ei tõuse.

Panus ühiskonna terviseteadlikusse

Lisaks tulevaste spetsialistide koolitamisele peab kõrgkool oluliseks ka ühiskonna terviseteadlikkuse tõstmist. Selleks korraldatakse elustamiskoolitusi, panustatakse gümnaasiumide tervishoiusuunalisse eelõppesse ja tehakse teavitustööd. «Me püüame tabada igat elanikkonna gruppi. Püüame olla nii avatud ja oma teadmisi ja oskusi elanikkonnale pakkuda, kui see meile jõukohane on,» sõnas Kõrgemaa.

Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö, mis võimaldab tudengitel ja õppejõududel välismaal kogemusi omandada ning värskeid teadmisi Eestisse tuua. Samal ajal tuntakse teistes riikides ka suurt huvi just Eesti kogemuste vastu. Kõrgemaa kinnitas, et Eestis omandatud tervishoiualane rakenduskõrgharidus on rahvusvaheliselt igati konkurentsivõimeline. Siinsed õed ja spetsialistid saavad suurepäraselt hakkama ka väljaspool kodumaad.

https://tervis.postimees.ee/