Põllumehed ja marjakasvatajad on hädas süveneva tööjõupuudusega
Marjakasvatajate liidu sõnul on sellel aastal marjakasvatuses tööjõupuudus tuntavam kui varem. Tööjõupuudust tajutakse aga ka põllumajanduses oskustööliste värbamisel.
Kuigi marjakasvatajate hulgas on tootjaid, kellel on töötajad hooajaks leitud, on mitmel kasvatajal sellel aastal töötajate leidmine varasemast keerulisem. Marjakasvatajate liidu sõnul on praegugi veel kasvatajaid, kes kogu hooajaks töötajaid leidnud pole.
"Hinnanguliselt 75 protsenti töötajatest marjakasvatuses on kolmandatest riikidest ja ainult 25 protsenti on kohalikke. Mingil põhjusel tuleb siia kolmandatest riikidest inimesi vähem kui tavaliselt. Põhiline riik, kust tullakse, on Ukraina, ja see, miks nüüd ei tulda – küll on neil kodused probleemid, küll on hirmutamist, mis on spekuleerimine, kas siin on ikkagi ohutu olla," ütles Marjakasvatajate liidu juhatuse liige Kadri Nebokat.
Nii tööjõupuuduse kui ka näiteks ilmastiku ja kasvanud kulude tõttu on Nebokati sõnul ka marjakasvatajaid, kes on vähendanud põldude pindala. Et tööjõupuuduse riski vähendada, tuleks marjakasvatajate liidu sõnul kaaluda töötajate värbamist ka mujalt riikidest peale Ukraina. Praegu käiakse Eesti põldudele tööle näiteks Moldovast ja Indiast. Samas ei ole Eesti põldudel puudus vaid hooajatöötajatest, vaid ka oskustöölistest.
"Kui ma vaatan tööjõuportaale, siis näen seal väga palju tööjõukuulutusi: küll loomakasvatusjuhte, oskustöölisi, laotöölisi ja nii edasi. Meil on mitu probleemi. Põllumajandus käib maapiirkondades, kus palgatase on mõnevõrra madalam. Teine asi on see, et inimesi ei ole enam nii palju saada, sest nad on piirkonnast ära liikunud. See on struktuurne probleem, et meil ei ole piirkonnas nii palju töötajaid, kui sektor vajaks," rääkis Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika tenuuriprofessor Rando Värnik.
Oskustööliste leidmine on mure näiteks Kastre vallas tegutseval teraviljakasvatajal Romet Rässal. Töötajad, kes saaksid hakkama ka rohkem teadmisi nõudva tehnikaga ja tuleksid põllul toime GPS-signaali katkemise korral, koolitatakse kohapeal välja, ülikoolist või kutsekoolist tulnud noored temani jõudnud ei ole.
"Meil peavad inimesed olema suhteliselt universaalsed ja suutma töötada mitmesuguste masinatega. Oletame, et külvik külvab põllul. Signaali täpsus on kaks sentimeetrit. Kui see signaal ära kaob, siis ega külvik ei tea, kas see tuleb kunagi tagasi. Kui sa ei ole külvi alustanud teiste abimeestega, siis võib olukord muutuda keeruliseks," selgitas teraviljakasvataja Romet Rässa.
Värniku sõnul võiks tööjõupuudust põllumajandussektoris leevendada suurem koostöö ettevõtjate, ülikooli ja kohalike omavalitsuste vahel.
"Kui omal ajal olid olemas stipendiumid, siis võib-olla on ka nüüd hetk mõelda, kuidas selliseid stipendiume või fonde luua, et tuua noori tagasi maapiirkonda, kus inimesi vajatakse," lisas Värnik.
Allikas: https://www.err.ee/
