Kiirabi tulevik: valdavalt kaheliikmelised brigaadid ja vähem ööbrigaade

21.07.2026

Terviseamet ja tervisekassa valmistavad ette 2028. aastal rakenduvat kiirabivõrgu uuendust. Plaan näeb ette, et valdavalt hakkavad abivajajate juurde vurama kaheliikmelised brigaadid, samuti väheneb brigaadide hulk öisel ajal.

Terviseameti ja tervisekassa ühise teate kohaselt on uue mudeli eesmärk paigutada kiirabibrigaadid senisest paremini tegeliku vajaduse järgi, tuua abi inimestele lähemale ning vähendada piirkondlikke erinevusi kiirabi kättesaadavuses.

2028. aasta võrgumudelis lisandub kiirabibaase kõigis neljas Eesti regioonis. Uute baaside asukohad valitakse tervishoiukorraldajate teatel selle järgi, kus need parandavad abi kättesaadavust kõige enam, arvestades vahemaid, rahvastiku paiknemist, kutsekoormust ja seniseid kohalejõudmise aegu.

Terviseameti peadirektori asetäitja Taavet Reimers täpsustas ERR-ile, et Tallinna regioonis lisandub baas Hiiu-Pääsküla piirkonda, Harjumaal Muraste või Tabasalu piirkonda. Ida-Virumaal saab lisajõudu Narva-Jõesuu. Lõuna regioonis on plaanis Rõuge või Mõniste piirkond, Lääne-Eestis aga Sindi ja Audru või Tõstamaa, Hiiumaal aga Nurste või Emmaste piirkond.

"Need on kohad, kus on näha, et oleks vaja täiendavat kiirabiressurssi just sellepärast, et kiirabi kättesaadavus oleks ajalises mõttes seal piirkonnas viibivatele inimestele tagatud," lausus Reimers.

Terviseamet ja tervisekassa nendivad, et kiirabi koormus ei jagune ööpäeva jooksul võrdselt. Näiteks 2025. aastal toimus 64 protsenti kiirabikutsetest päeval ja 36 protsenti öösel. Selle tulemusel näeb uus mudel ette, et päevane brigaadivõrk hakkab olema suurem, sest siis toimub enamik väljakutseid. Öisel ajal kiirabibrigaadide hulk aga väheneb, kuid säilib valmisolek osutada abi kogu Eestis, rõhutab ametkond.

Tulevikus säilib Eestis meditsiiniline kiirabi, mis tähendab, et kiirabibrigaadi juhib ka edaspidi tervishoiutöötaja, õde või arst, ning kiirabiteenus jääb tervishoiuteenuseks.

Küll aga on uues võrgumudelis kavandatud valdavalt kaheliikmelised brigaadid. Siiski, piirkondades ja olukordades, kus selleks on vajadus, jätkavad tööd ka kolmeliikmelised brigaadid.

Hiljem täpsustas terviseamet, et 2028. aastal rakenduva võrgumudeli järgi jäävad kolmeliikmelised brigaadid veel olulises mahus alles, kuid algab üleminek kaheliikmeliste brigaadide võrgule.

"Praeguse plaani järgi on päevasel ajal kavandatud 63 kolmeliikmelist ja 43 kaheliikmelist brigaadi ning öisel ajal 63 kolmeliikmelist ja 30 kaheliikmelist brigaadi. See tähendab, et 2028. aasta algusmudelis jäävad kõik kolmeliikmelised brigaadid öisel ajal alles ning öine vähendamine toimub kaheliikmeliste brigaadide arvelt," selgitas Reimers.

Alates 2028. aastast lisanduvad brigaadid on aga planeeritud kaheliikmelistena ning edasi on suund liikuda järk-järgult suurema kaheliikmeliste brigaadide osakaalu poole.

"Tegemist on paindlikuma paiknemis- ja töökorraldusega, mis võimaldab kiirabibrigaade paigutada inimestele lähemale ning katta paremini piirkondi, kus senine võrk ei taga piisavalt ühtlast kättesaadavust," seisab tervisekassa ja terviseameti teates.

Tõsisemate juhtumite puhul on planeeritud brigaade toetama reanimobiilid ning igasse piirkonda lisanduvad arstliku toe brigaadid.

Uues mudelis saab olulise rolli erivõimekus. See tähendab, et üle Eesti on tagatud välijuhid, esmase abi brigaadid, arstliku toetuse brigaadid ja reanimobiilid, kes toetavad igapäevaseid kiirabibrigaade raskemates seisundis patsientide, suurema koormuse ja keerulisemate sündmuste korral.

"Esmase abi brigaadidel on oluline roll väikesaartel, kus püsiva täismahulise kiirabibrigaadi hoidmine ei ole rahvastiku paiknemist ja kutsekoormust arvestades otstarbekas. Kohapealne brigaad saab alustada abi andmist enne täiendava kiirabiressursi saabumist või patsiendi transportimist," leiavad süsteemi uuendajad, lisades, et see on eriti oluline piirkondades, kus ilmastik, geograafilised tingimused või transpordiühendused võivad mõjutada abi kohalejõudmise aega.

Terviseamet ja tervisekassa põhjendavad, et arstliku toetuse brigaadide lisandumine piirkondadesse aitab ühtlustada teenuse kvaliteeti ja parandada keerulisemate juhtumite käsitlemist kogu Eestis.

"Arstlik kompetents ei koondu üksnes suurematesse keskustesse, vaid muutub piirkondlikult paindlikumalt kasutatavaks. Täiendavalt jätkuvad ka kiirabibrigaadide tööks mõeldud telemeditsiinilise toe ning e-kiirabi arendused, mis aitavad tagada ühtse kiirabiteenuse osutamist üle Eesti."

Reimersi kinnitusel säilib väikesaartel senine olukord, mis tähendab, et Prangli, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saarel on kaheliikmelised esmaabibrigaadid, kus on täisvarustus olemas ja nemad reageerivad selles piirkonnas olevale kutsele.

"Seal on nüüd see erisus, et seal ei ole kohapeal olemas brigaadijuhti, kes võtaks vastu kliinilisi otsuseid, vaid see toimub üle telemeditsiini brigaadijuhiga, kes on  teisel pool ekraani ja kellele kuvatakse patsiendi kõik näidud ning tema siis korraldab üle telemeditsiinivahendite selle patsiendi ravi," selgitas.

Muudatuste ühe olulisema mõjuna tõigi Reimers välja, et praeguses kiirabivõrgus on arstliku toe kättesaadavus kiirabibrigaadile piirkonniti erinev. "Muudatusega siis 28. aastal on planeeritud igasse piirkonda arstliku toe brigaadid ja nende ülesanne siis on olla toeks kiirabibrigaadidele enda teeninduspiirkonnas, kui on mõni raskem juhtum."

Seoses kiirabivõrgu uuendamisega plaanib tervisekassa uute kiirabi rahastamise lepingute sõlmimiseks kuulutada välja avaliku konkursi hiljemalt selle aasta 30. septembriks.

Seni kehtivad lepingud kiirabiteenuse osutamiseks kuni 2027. aasta 31. detsembrini.

Allikas: https://www.err.ee/