Ukrainast Eestisse tulnud meedikud lähevad reeglina tööle Virumaale

Eestis tohivad arstina töötada vaid need tohtrid, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse. Kui Euroopas arstiks õppinud registreeritakse automaatselt, siis kolmandatest riikidest tulnud meedikutel on märksa keerulisem töötamisõigust saada.

"Kõigepealt vaadatakse, millise õppe ta üldse on läbinud. Siis ta peab tegema vastavuseksami, mis on kliinilise töö eksam. Ja loomulikult oluline oskus on keeleoskus, siis eksam toimub eesti keeles. Kui see läbitakse, antakse luba registrisse kanda. Aga me teame, et tööandja toetab keeleõpinguid teine kord ja nad ei ole kohe valmis 100 protsenti eesti keeles töötama," ütles terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Mullu tegid Tartu Ülikooli juures vastavuseksami ära neli Ukrainast pärit arsti, kes kõik on sõjapõgenikud, 16 ukraina hambaarstist 11 olid ajutise kaitse saajad. Tulevikus hakkab aina enam olema ka ukrainlastest perearste.

"Ka perearstindusse on tulnud, esmatasandile on tulnud arste, kes peavad läbima siin residentuuri ja vastavuseksami ja ka Ukrainast tulnud perearstid on residentuuri avaldusi teinud," lausus Friedemann.

Peamiselt lähevad kolmandatest riikidest tulevad arstid tööle Virumaale. Ida-Viru keskhaiglas on iga viies tohter tulnud võõrsilt ja ülemarsti Pille Letjuka sõnul ainult Tartu ülikooli kasvandike peale lootma jääda ei saa.

"Meil on 200 arsti umbes, sealt 40. See teeb küllaltki suure osa, nii et ma arvan, et osa erialad me võiksime kinni panna, kui neid arste ei ole," rääkis Letjuka.

Võimalus vene keeles töötada ongi see, mis kolmandate riikide arstid Virumaale tööle viib, samas teeb see keeruliseks eesti keele selgeks saamise.

"Rohkem kui 10 aastat ma olen siin ja praegu ma tunnen, et mul on vaja rohkem õppida ja praegu mul on eesti keele kursus ka kolm korda nädalas. Praegu meie juurde tuleb rohkem eestikeelseid patsiente," ütles Ida-Viru keskhaigla naistearst Roksolana Goshka.

Mõnikümmend uut välismaalasest tohtrit Eestit meedikute põuast päästa ei suuda, kuid terviseamet riigikeele oskuse nõude leevendamist mõeldavaks ei pea.

"Pigem hakkab meie probleem olema see, et Eesti inimene peab saama Eesti keeles tervishoiuteenuses teenindatud ja töötaja peab saama aru, mida eestikeelne inimene ütleb. Meil pigem on neid probleeme," ütles Külli Friedemann.

Friedemanni sõnul oleks ideaalne, kui arst oskaks eesti keelt kõrgtasemel, aga tööle lubatakse ka neid, kel B2 tase.

Allikas: https://www.err.ee/