- Töötervishoiu teenust pakuvad Eestis peamiselt eraettevõtted
- Turutõrke tõttu ei jõua paljud töötajad kunagi tervisekontrolli
- Tööandjad soovivad tervishoiuteenuse süsteemis suuremat riiklikku osalust
PERH-i juht: arstid ja õed lähevad vähem Soome tööle, aga puudu on neid ikka
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juht Agris Peedu lausus "Esimeses stuudios", et hetkel ei ole tervishoiuvaldkonnas kursimuutust näha. Ühtlasi tõi PERH-i juht välja, et vaatamata heale palgale, on Eestis endiselt puudus arstidest ja õdedest.
Koolides ei jagu lastele piisavalt tugispetsialiste
Haridusliku erivajadusega laste arv on Eestis kasvutrendis, kuid koolidesse ei jagu piisavalt tugispetsialiste, kes noortega tegeleks. Teisalt ägavad koolid ruumipuuduses, kuna paljud lapsed vajavad väikeklassides õppimist.
Raul Eamets: kas kõrgharidus peaks midagi ka majandusse tagasi andma?
25.11.2025
Kui me ei eelda, et kõrgharidus peaks midagi majandusse tagasi andma, vaid tootma lihtsalt ühiskonna eliiti – nii nagu see on olnud läbi sajandite, siis milleks meile need 35 000 üliõpilast, kes täna kõrgkoolides teadmisi ammutavad, küsib majandusteadlane Raul Eamets.
Viimasel ajal on ajakirjanduses tihti kirjutisi ülikoolide rahastamisest. Küll räägitakse murest, kuidas ülikoolid saavad endale akadeemilist järelkasvu, vajadusest muuta rahastamismudelit, kuni selleni välja, et ülikoolide autonoomia on ohtu seatud ja kitsendatakse ülikoolide õigusi.
Riigikohus: muutmisel olevad töövaidluse lahendamise regulatsioonid ei haaku põhiseadusega
Tõnu Viik: võime kaotada osa põlvkonnast, keda oleks Eesti tööturule hädasti vaja
25.11.2025
Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik rääkis vestlussaates "Plekktrumm", kuidas valitsuse sõnad ja teod kõrghariduse toetamisel teineteisele vastu käivad ja milline on selle mõju ühiskonnale. Lisaks tõi Viik välja, et kuigi filosoofide tuumtekstid tuleviku kõrgharidusest ei kao, on oma kindel koht ka tehisintellektil.
Töötervishoid - paberil kõigile, kuid päriselus vähestele: süsteem, mis ei tööta
25.11.2025
Töötajatele tervisekontrollide korraldamise kohustus on pea kõigil Eesti ettevõtetel. Sellest hoolimata, valdavalt eraettevõtete käes teenuse turutõrke tõttu paljud töötajad tervisekontrolli ei jõuagi, samas kui ettevõtted pole rahul kohustuse kulukusega ning näevad süsteemis esmatasandi tervisehoiu dubleerimist.
Kuidas väikesed sammud pensionisambasse võivad teie vanaduspõlve päästa
25.11.2025
- Inimese pensioni kujundavad otsused ja sissemaksed II ja III sambasse
- II samba osakaal brutopalgast on muudetav: 2%, 4% või 6%
- Varajane investeerimine maksusoodustustega tagab muretuma vanaduspõlve
Pension sõltub töötasu ja -staaži kõrval paljuski ka inimese enda otsustest. Mõni saab tulevikus üle tuhande euro, teisel võib pension jääda aga poole väiksemaks. Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab, kuidas pensionivara kujuneb ning milliseid samme saab iga töötav inimene ise teha, et kindlustada muretum pensionipõlv.






