Eesti valitsuse otsus jätta üle võtmata Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv eirab teaduspõhist teadmist selle mõjust soolise palgalõhe vähendamisele. Pelgalt vabatahtlikud meetmed ei pruugi aga soovitud muutust tuua, kirjutab Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik.

Kuigi valitsus Euroopa palgadirektiivi vastu ilmselt ei võta, soovitakse sellest üle võtta teatud osad. Näiteks peaks tööandjad edaspidi tööle kandideerijale ütlema töökoha palgavahemiku ning tööintervjuul ei tohiks küsida varasema töökoha palka.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo leiab, et Euroopa Liidu võrdse palga direktiivist tuleb osa siiski üle võtta.

Euroopa Komisjon kutsub fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks üles soodustama kaugtööd ja subsideerima ühistransporti, kuna EL-i riigid seisavad silmitsi Lähis-Ida sõjast tingitud energiahindade šokiga.

Praeguste rahvastikutrendide jätkudes võib eeldada, et sajandi lõpuks kahaneb eestlaste osakaal Eesti rahvastikus umbes pooleni, ütles Tallinna Ülikooli demograaf Mark Gortfelder.

Aastakümneid ohtlikuks jäätmeks loetud põlevkivituhk võib olla laialdaselt kasutust leidvast biomassituhast kohati ohutum. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab ühtaegu, et põlevkivituhale võiks otsida ehitussektoris aktiivsemalt rakendusi, biomassi lendtuhka aga tõhusamalt puhastada.

LHV panga efektiivsuse tõstmiseks tuleb igal aastal välja vahetada 10 protsenti nõrgematest töötajatest, ütleb panga asutaja Rain Lõhmus. Tööinspektsiooni hinnangul sellist töötajaskonna massilise väljavahetamise võimalust Eesti seadusandluses ei ole.

Võrdõigusvolinik Christian Veske sõnul ei vähenda valitsuse plaan rakendada Euroopa Liidu võrdsete palkade direktiivi vaid osaliselt soolist palgalõhet.