Töötute noorte hulk on viimastel aastatel kiirelt kasvanud

Statistikaameti andmed näitavad, et selle aasta jaanuari alguse seisuga moodustasid seitsme kuni 26-aastased inimesed rahvastikust 21,6 protsenti ning kümne aastaga on nende osakaal vähenenud 0,3 protsendi võrra.

Kõige suurem noorte osakaal – 22,1 protsenti – on Lõuna-Eestis, kõige väiksem ehk 19,2 protsenti aga Kirde-Eestis.

Töötute hulk 16-26-aastaste noorte seas oli 2017. aastal 3998, kahe aasta eest 9373 ja eelmiseks aastaks juba 10 199.

Harjumaal oli töötuid noori 4231 ja neist kolmveerand Tallinnas. Ida-Virumaal oli töötuid noori 1485 ja Tartumaal 1203. Teistes maakondades jäi selles vanuses töötute arv alla 300, välja arvatud Lääne-Virumaal, kus neid on 469.

Esimese taseme haridusega või sellest madalama haridustasemega ehk kuni põhiharidusega noori töötuid oli Harjumaal mullu 1398, samas kui 2017. aastal oli neid 335 ehk üle nelja korra vähem.

Teistes maakondades on muudatused olnud vähem drastilised, näiteks Ida-Virumaal oli 2017. aastal 234 töötut noort ja eelmisel aastal 496 ehk veidi üle kahe korra enam. Tartumaal oli samal ajal 433 madala haridusega noort töötut, 2017. aastal aga 196.

Teise taseme haridusega ehk üldkesk- kutsekesk- ja keskhariduse baasil kutseharidusega noori töötuid oli Harjumaal 2275, Ida-Virumaal 911, Tartumaal 637 ja Lääne-Virumaal 223.

Kolmanda taseme haridusega ehk vähemalt kõrgharidusega töötuid noori oli Harjumaal 544, Tartumaal 133, Ida-Virumaal 76 ja ülejäänud maakondades veelgi vähem.

Neid, kes põhihariduse katkestavad, oli mullu kogu Eestis 0,3 protsenti, üldkeskhariduse puhul aga 5,5 protsenti.

Kui põhihariduse poolelijätjate osakaal on üle Eesti üsna ühtlane, siis keskhariduse puhul on pilt kirjum. Kõige enam jätavad keskhariduse omandamise pooleli Kesk-Eesti noored – seal on katkestajate osakaal 7,3 protsenti, kuid seitsme protsendi lähistele küündib see arv ka Kirde-Eestis. Seejuures oli Kirde-Eestis keskhariduse pooleli jätnud noorte osakaal 2017. aastal märksa väiksem – 3,5 protsenti.

Eesti-sisese rände keskmes on Harjumaa, kuhu mullu lisandus 1889 mujalt Eestist tulnud noort vanuses 7-26. Tartumaale liikus elama 780 ja Pärnumaale 286 noort. Kõige vähem lisandus noori Hiiu ja Põlva maakonda, vastavalt 26 ja 77, kuid Hiiumaa oli ühtlasi paik, kust kõige vähem selles vanuses inimesi mõnda teise maakonda lahkus, neid oli 35.

Eestist mõnda teise riiki läks möödunud aastal elama 3744 noort, saabus aga 4921 noort. Kõige enam ehk üle 3000 saabunu tuli Harjumaale.

Allikas: https://www.err.ee/