Energiapööre eeldab keskkonna kõrval inimeste kohanemisvõimega arvestamist

Mure töökoha püsimise, sotsiaalsete suhete ja identiteedi pärast tekitab inimestele stressi ja ebakindlust, kahjustades nende vaimset ja füüsilist tervist ning heaolu. Nende probleemide pikaajalisi tagajärgi tervisele ja heaolule ei tohiks alahinnata.

Eestis puudutab see ennekõike Ida-Virumaad. Võrreldes ülejäänud riigiga paiskub seal keskkonda rohkem tööstuslikku saastet ja maakonna mediaanpalk on riigi keskmisest neljandiku võrra madalam. Saaste ja suured sotsiaal-majanduslikud erinevused avaldavad sügavat mõju maakonna elanike tervisele ja heaolule, mis on teravas kontrastis teiste Eesti piirkondadega.

Näiteks oli 2023. aastal Ida-Virumaal töötuse määr 3,4 protsendipunkti kõrgem kui riigi keskmine ehk tööd polnud igal kümnendal tööealisel elanikul. Samal ajal oli Ida-Virumaa elanike oodatav eluiga 3,2 aastat lühem kui riigi keskmine (75,7 vs 78,9 aastat). Selle põhjuseks olevad probleemid ulatuvad keskkonnasaastest kaugemale, puudutades õigluse ja võrdsuse küsimusi. 

Tervis on enam kui lihtsalt haigusteta elu 

Tervis on midagi enamat kui lihtsalt haiguste puudumine. See kätkeb ka inimeste isiklikke kogemusi, suhteid ning võimet kohaneda igapäevaelu ja sotsiaal-majanduslike muutustega. Inimeste tervist ja heaolu kujundavad koosmõjus nende kokkupuude keskkonnasaastega, sissetulek, haridusvõimaluste ja terviseteenuste kättesaadavus, kultuuriline identiteet ning isegi õigusraamistik, nagu Euroopa roheline kokkulepe.

Ida-Viru elanikke mõjutava keskkonnasaaste tagajärgi iseloomustavad doktoritöö käigus kogutud tervisega seotud andmed. Ta tõdes, et probleemid algavad juba enne sündi. Näiteks selgus, et rasedatel naistel, kes elavad põlevkivi kaevandamisrajatisest kolme kilomeetri raadiuses, on enam kui poole suurem risk sünnitada enneaegne (<36 nädalat) ja/või väikese sünnikaaluga laps (<2,5 kg), võrreldes enam kui 10 kilomeetri kaugusel elavate naistega. Risk oli suurem ka kuni viie kilomeetri raadiuses elavatel naistel. 

Sarnased riskid tulid piirkonnas esile iseäranis tugevalt venekeelsete elanike seas. Ida-Virumaal sündinud laste halvemad sünninäitajad olid tugevas seoses õhusaaste eriti peentest osakeste hulga, emade madalama haridustaseme ja kõrgema vanusega. Näiteks sünnitasid põhiharidusega naised keskharidusega emadest enam kui kaks korda sagedamini madala sünnikaaluga ja/või enneaegse lapse.

Puhtam energiatootmine = parem tervis?

Üleminek puhtamatele energiatootmisviisidele aitab lahendada fossiilkütuste tootmisega seotud piirkondade keskkonnamuresid. Esmapilgul oleks justkui sellest kõigest ainult võita. Töö põhjal pole aga üleminekuga kohanemine sugugi sirgjooneline. Seda pärsivad nii piirkonna pikaajaline, sotsiaalmajanduslik, hariduslik ja tervisealane ebavõrdsus kui ka juurdunud kultuurinormid.

Näiteks on teada, et paljud pered Ida-Virumaal sõltuvad igapäevase elatise teenimisel otseselt põlevkivitööstusest. Kokku on sektoris praegu hõivatud umbes 5800 inimest. Nende perede ja lähikondlaste ringile mõeldes mõjutab tööstusharu ca 16 000 inimese käekäiku. Neile lisandub veel 18 000 töökohta, mis on tööstusharuga kaudselt seotud.

Nii ulatuslik hõlmatus ja seotus moodustab tagasisideahela, mis mõjutab inimeste väärtushoiakuid. Sõltuvus põlevkivitööstusest paneb inimesed suhtuma sellesse paremini, kui näevad sektorit inimesed, kel sellega otsest seost pole (joonis 1).  

Kuna inimeste tööhõive, sissetulek, sotsiaalsed sidemed ja isegi kultuuriline identiteet on seotud põlevkivitööstusega, on nad moodustanud põlevkivitööstuse ümber üsna turvalise sotsiaalse ja majandusliku ruumi. Turvalist mulli on kindlustanud aastakümnete jooksul tööstuse pakutavad täiendavad hüved, nagu omaaegsete kaevurite klubide seltsielu või põlevkivitööstuse töötajatele mõeldud aianduskooperatiivid. Mõlemad kasvatasid inimeste töiste võrgustike kõrvale ka tööväliseid sõprussidemeid.

Selline pealtnäha turvaline ruum vähendab aga elanike võimet muutustega kohaneda, sest kogu nende suhtlusringkonna teadmised ja oskused on seotud ühe tööstussektori pakutud hüvedega, mis on nende kasutusse antud. Samal ajal võib nõrgestatud vabaühenduste, ettevõtlus- ja halduskeskkonna tingimustes põlevkivitööstusest loobumine süvendada sotsiaalset ebavõrdsust. See omakorda kahjustab kohalike elanike füüsilist ja vaimset tervist ning kannustab tervist kahjustavat käitumist. 

Võimestatud elanikkond

Ühiskonna vastupidavuse suurendamisel on üks oluline tegur võimestatud elanikkond. See tähendab, et inimestel on vajalikud ressursid, teadmised ja oskused, et osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus ja teha teadlikke otsuseid. See hõlmab nii haridust, tervishoidu, majanduslikku stabiilsust kui ka poliitilist osalust. 

Seepärast on oluline, et riik ja omavalitsused julgustaksid ning toetaksid järjepidevalt inimeste uute oskuste, sh keeleoskuse ja ametite õpet. Kohalike inimeste vajadusi ja riigi võimalusi aitaksid ühendada tugevad kohalikud kodanikuühendused. Samuti peaks julgustama riiklikult väikeettevõtlust, pöörates erilist tähelepanu inimeste ettevõtlikkuse arendamisele.

Teisalt tuleb tunnistada, et põlevkivi kaevandamine on olnud paljudele piirkonna elanikele oluline osa nende identiteedist. Selle tööstuse ümberkujundamisega kaasneva ebakindluse ja hirmude maandamiseks peab andma kohalikele võimaluse oma tuleviku osas kaasa rääkida. Senise, tööstusega seotud, sotsiaalse suhtlusvõimaluste kao kompenseerimiseks tuleks luua inimestele uusi kohti ja võimalusi, kuhu kokku tulla.

Paraku on selline kohalike võimestamisega tegelemine pikaajaline töö, mis on õiglase ülemineku protsessis jäänud sageli tähelepanuta.

Euroopa roheline kokkulepe aitab küll vähendada keskkonnariske, kuid pole sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärkidega samavõrd heas kooskõlas. Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest ei pruugi piisata kõigi sügavalt juurdunud kohalike probleemide lahendamiseks, olgu nendeks keelebarjäärid, kultuurinormid või kaasaegse elukeskkonna puudumine. Ümberõppele ja uute töökohtade loomisele keskendudes võib jääda tähelepanuta vajadus tegeleda keskkonna- ja ebavõrdsusega laiemalt.

Väiksem kohanemisvõime põhjustab inimestes märkimisväärset stressi ja ebakindlust tulevikuväljavaadete suhtes. Sellel on eeldatavad halvad tagajärjed sotsiaalsele heaolule, vaimsele tervisele ja tervisekäitumisele. Inimesed, kes pole harjunud ise aktiivselt oma käekäiku suunama, võivad heituda ja jääda passiivseteks abisaajateks. See hakkab aga omakorda pärssima püüdlusi luua kohapeale uut tüüpi ettevõtlust, sest inimesed pole muutusteks valmis. 

Doktoritöö on osa Tartu Ülikooli suuremast uurimisprojektist, mis käsitleb Ida-Virumaa majanduse kestlikumale toimimismudelile üleminekuga kaasnevate muutuste mõju maakonna elanike tervisele. Projekti vältel tehakse kindlaks Ida-Virumaa tervisesüsteemi nõrgad küljed ning töötatakse välja metoodika, mis aitab edaspidigi tõenduspõhiselt seirata Ida-Viru elanikkonna tervisemuutusi, ennustada arengusuundi ja kavandada vajalikke sekkumisi.

Praeguseks on selgunud, et lõhe Ida-Virumaa ja Eesti keskmise oodatava eluea vahel on võrreldes Euroopa teiste riikide ja nende õiglase ülemineku piirkondade näitajatega kõige laiem. Sissetulekute erinevus Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti puhul on aga hoolimata põlevkivisektori näilisest rikkusest Euroopa sarnaste andmetega kõrvutades üks suurimaid.

Tutvu Tartu Ülikooli tervisesotsioloogia analüütiku Usha Dahali doktoritööga "Tervise ja heaolu ebavõrdsus tööstuslikult saastatud piirkondades: Ida-Virumaa juhtum Eestis" TÜ digikogus.

Allikas: https://novaator.err.ee/