Iga kolmas Eesti tervishoiutöötaja vajab tõlkeabi

Eestis puuduvad haiglates tõlgid. Samal ajal näitab Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi, Eesti nooremarstide ühenduse ja õendustudengite seltsingu korraldatud küsitlus, et keelebarjäär on probleem igal kolmandal tervishoiutöötajal. Patsiendist arusaamine ja ravi korraldamine muutuvad raskeks, sest tõlke rolli peavad sageli täitma patsiendi abikaasa, kolleeg või isegi ChatGPT.

2024. aasta lõpus tehtud küsitlus, milles osales 2389 tervishoiutöötajat, tõi esile, et keelebarjäär mõjutab vahetult nii töökorraldust kui ka patsiendi ravi. Iga kolmas vastanu oli kogenud, et keeleprobleem takistas patsiendist arusaamist. Pea pooled arstidest kasutasid abina kolleegi, patsiendi pereliiget või tõlkerakendusi, sealhulgas Google Translate'i ja ChatGPT'd. 

Kõige rohkem võõrkeelseid patsiente esines Tallinna haiglates. Laste- ja naistekliinikutes kirjeldasid mitmed vastajad juhtumeid, kus kogu suhtlus patsiendiga toimus läbi abikaasa. Mõnel juhul märgiti, et see võis mõjutada patsiendi turvalisust ja konfidentsiaalsust. Näiteks perevägivalla kahtluse korral.

"Kui patsiendil ja tervishoiutöötajal puudub ühine keel, siis kannatab infoedastus, diagnoos ja ravitulemus. Sageli tuleb teha rohkem uuringuid, kaasata kolleegide abi, kaotades tööaega ning suurendades kulusid," ütles EAÜSi võõrkeelte projekti meeskonna liige Anette Remmelg.

Eesti Nooremarstide Ühenduse liige, sisehaiguste arst Johanna Rõigas lisas, et tõlkelahenduse otsimise kohustuse panemine patsiendile võib süvendada ebavõrdsust. "Praktikas tähendab see, et eakas venekeelne patsient, kes elab üksi, peab leidma ise tõlgi või jääbki abita," lausus ta.

Küsitluse andmetel on iga viies tervishoiutöötaja pidanud keelebarjääri tõttu visiidist loobuma või selle edasi lükkama. Samuti näitasid varasemad uuringud, et keelebarjäär võib pikendada vastuvõttu kuni 30 minuti võrra. Iga haiglapäev maksab Eesti Tervisekassale kuni 1606 eurot. 

Õiguskantsler Ülle Madise on välja toonud, et seadus ei kohusta tervishoiuteenuse osutajat pakkuma teenust võõrkeeles, välja arvatud vältimatu abi korral. Kui inimene tuleb plaanilisele vastuvõtule ega räägi eesti keelt ning tal pole kaasas tõlki, võib arst keelduda teenuse osutamisest.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsioonitudengid vaatasid otsa Riigikogu Toimetiste viimasele numbrile ning koostasid kokkuvõtted. Kokkuvõtte autorid on Ariadna Pavlenko ja Anna Solovjova.

Allikas: https://novaator.err.ee/