RMK koondab kuni 75 inimest

"RMK palgal oleva tööjõuressursi vajadus väheneb 2026. aasta juulist suurusjärgus 75 ametikoha võrra. Muudatus puudutab kogu metsakasvatuse valdkonda, nii tänast taimla-seemnemajandusosakonda kui ka metsakasvatustalitust," seisab RMK saadetud pressiteates.

"Täna on tegu plaaniga, mis meie nägemuses puudutab kuni 75 inimest. Milliseks kujuneb lõplik koondatavate arv, selgub protsessi käigus. Tulenevalt raietööliste vanusest on kindlasti neid inimesi, kes eelistavad minna pensionile. Eessootava poole aasta jooksul võivad inimesed leida ka teise ametikoha," ütles personalijuht Signe Vaks ERR-ile.

Metsakasvatustöö riigimetsas ei kao ega vähene piirkondlikul tasemel, muutub vaid tööde korraldamise vorm. 

Nimelt plaanib RMK suurendada metsakasvatusteenuse tellimust erasektorist, käivitades samal ajal koostöös Luua Metsanduskooliga uuendusliku koolitusprogrammi.

Pakub koondatutele koolitust

RMK pressiteates seisab, et RMK loob oma raietöölistele "võimaluse jätkata senist tööd ettevõtluse vormis". 

Juba praegu teeb RMK metsakasvatustöödest ca 80 protsenti töövõtjatega. Metsakasvatuteenuse turu on RMK ise järk-järgult loonud ja kujundanud.  

"Alguses hankisime võsasaetöid, 2019. aastast istutusteenust ja alates 2023. aastast metsakaitsetöid. Eraettevõtlus on teenuse pakkumisel saavutanud taseme, kus RMK saab keskenduda strateegilisele vaatele – tööde planeerimisele ja juhtimisele. Sellega vastame nii meie arengusoovile kui ka erasektori ootusele," selgitas RMK metsakasvatuse ja taimlamajanduse valdkonna juht Toomas Väät. 

"Meie järgmine eesmärk on suurendada eraturult ostetava teenuse mahtu täiendavalt 20 protsenti ehk ca kolme miljoni euro väärtuses, kuid luua seejuures tänastele RMK raietöölistele võimalused asuda töövõtja rolli. Selleks kutsusime hea koostööpartneri Luua Metsanduskooliga ellu RMK ettevõtlusakadeemia," lisas Väät. 

Personalijuhi Signe Vaksi sõnul soovib RMK võimalusi loova tööandjana näidata eeskuju, kuidas pakkuda töötajale maksimaalselt tuge, kui on põhjalikult läbi analüüsitud vajadus viia ellu muutust valdkonna toimimismudelis. 

"Ettevõtlusakadeemia on ellu kutsutud selleks, et pakkuda meie enda töötajatele muutunud oludes võimalust arendada enda oskusi, teadmisi, saada uusi kogemusi ja leida uusi võimalusi karjääris edaspidiseks. Ja seda kõike ennetavalt ehk enne, kui töökorralduslik muutus on ellu viidud," märkis Vaks. 

Luua Metsanduskool on RMK-ga koostöös koostanud õppekava "Ettevõtlusakadeemia" mahuga 66 akadeemilist tundi. 

Õppeprogrammi tulemusel on osalejal paremad eeldused alustamaks ettevõtlusega metsanduse valdkonnas. Omandatud on paremad teadmised ja oskused äriplaani koostamiseks, teenuste pakkumiseks ning turunduseks ja finantsprognooside tegemiseks. 

RMK raietöölised omandavad ettevõtlusõppe programmi läbimisel baasteadmised, kuidas luua oma ettevõte ja osaleda edaspidi RMK ning teiste riigiasutuste hangetel või täita erasektori tellimusi. Samuti on nad teadlikumad kasutamaks alternatiivset võimalust asuda tööle juba tegutsevas metsandusettevõttes ja jätkata sama tööga. Esmaspäevahommikuse seisuga oli ettevõtlusakadeemiaga liitunud kaheksa raietöölist.  

Toomas Väät selgitas, et järgmise kahe aasta vaatest on plaan metsakasvatuse tööliikide eraldi hankimiselt üle minna n-ö täisteenuse hankimisele ehk metsakasvatuse komplekslepingutele – üks koostööpartner suudab korraga pakkuda nii istutusteenust, metsauuenduse hooldust, valgustusraieid ja metsakaitsetöid.  

"Kompleksteenusega kaasnevad tegurid, nagu aastaringne koormatus, suurem käive, pikemad lepingud, tugevam seotus piirkonnaga ja RMK-ga soodustavad arenguvõimaluste toel tugevate koostööpartnerite teket ja veelgi kvaliteetsemat metsakasvatust," rõhutas Väät. 

Tingimused soovijatele tasuta ettevõtlusakadeemia koolituseks

Sobiv õppija:​

- analüüsib enda sobivust ja motivatsiooni ettevõtluseks ning oskab kavandada enesearengut ettevõtjana;

- eristab metsanduses tegutsemise võimalusi ja ettevõtlusvorme ning valib sobiva ärimudeli;

- koostab äriplaani, sh määratleb sihtturu, teenused-tooted, hinnastamise ja konkurentsieelised;

- koostab äriplaani osana turundus- ja kommunikatsiooniplaani, sealhulgas digiturunduse strateegia;

- koostab finantsprognoosi ja analüüsib oma ärimudeli elujõulisust. 
tunneb alustava ettevõtja õiguslikke ja raamatupidamislikke põhimõtteid. 

Allikas: https://www.err.ee/