Firmajuhtide sõnul teeb AI töö tõhusamaks. Alluvad väidavad vastupidist
23.01.2026
- Meeletult läheb aega vigade parandamisele, kurdavad töötajad.
Töötajad on seadnud suure küsimärgi alla ärijuhtide usu, et tehisintellekt tõstab tööviljakust.
Töötajad ütlevad, et AI nende aega praeguse seisuga eriti ei säästa, kirjutab The Wall Street Journal, ja paljud kurdavad, et selle tehnoloogia tööasjadesse kaasamine on tohutu koorem.
Samal ajal kulutavad ettevõtted tehisintellektile meeletuid summasid ning panustavad sellele, et AI kiirendab kõike, alates müügist kuni kontoritööni, ning kuulutab uue efektiivsuse ja kasumikasvu ajastu koitu.
Lõhe tippjuhtide ja töötajate tegeliku AI-kogemuse vahel on üüratu, näitab konsultatsioonifirma Sectioni tehtud uuring, mille käigus küsitleti 5000 valgekraed.
Kaks kolmandikku töötajaid, kes pole juhtival kohal, ütles, et on hoidnud AI abiga kokku alla kahe tunni nädalas või üldse mitte. Kontrastiks sellele ütles 40 protsenti juhtidest, et neile säästis AI üle kaheksa tunni nädalas.
«Juhid eeldavad automaatselt, et AI saab olema suur päästja», ütles Põhja-Carolinas tegutsev kasutajakogemuse disainer Steve McGarvey. «Ma ei suuda kokku lugedagi juhtumeid, mil ma olen mingile probleemile lahendust otsinud, suurele keelemudelile küsimuse esitanud ning saanud ligipääsuprobleemile vastuse, mis oli totaalselt vale,» sõnas ta.
McGarvey (53) ütles, et mõned spetsiifilise AI kasutamise vormid – nagu Perplexity kasutamine otsinguabilisena – on talle tõesti palju aega säästnud. Aga osa tema tööst on tagada, et halva silmanägemisega kasutajad saaksid veebilehtedele ligi. Ta ütles, et on veetnud arvukaid sessioone, selgitamaks AI-robotile, miks tolle pakutud lahendus ei toimi.
«Kui sul puudub arusaam ja eristusvõime oma valdkonnas, võid sa kliendibaasi tõsiselt kahjustada – või omaenda tiimi – lihtsalt eeldades, et kõik, mida suur keelemudel (LLM) ütleb, on faktipõhine,» ütles ta.
Sectioni küsitletud töötajad ütlesid palju tõenäolisemalt, et on AI tõttu pigem ärevil või nõutud kui vaimustunud ja põnevil – täpselt vastupidiselt tippjuhtidele – ning 40 protsenti vastanuid ütles, et nad hea meelega ei kasutaks tehisintellekti enam iialgi. Enamik neist kasutab AI-riistasid üldse ainult elementaarseteks asjadeks nagu guugeldamise aseaineks või visandite tegemiseks. Palju vähem kasutavad töötajad seda keerukamate ülesannete nagu andmeanalüüsi või koodigenereerimise puhul.
Äritarkvarafirma Workday värske uuring läheb lausa nii kaugele, et nimetab tehisintellekti tekitatud frustratsiooni «AI-lõivuks» tootlikkusele. Kuigi 85 protsenti nende küsitletud umbes 1600 töötajast ütlesid, et hoidsid AI abil kokku ühe kuni seitse tundi nädalas, läks lõviosa sellest ajast omakorda vigade parandamise ja AI-genereeritud sisu ümbertegemise peale.
Suur probleem ongi just ebakindlus, kas AI teeb oma asja ära hästi või halvasti, ütles 44-aastane kasutajakogemuse insener Dan Hiester, kes töötab Seattle’is. Läinud suvel pöördus ta suure keelemudeli poole palvega korrastada mingit koodi, eeldades, et see võtab alla poole tunni. Aga selle alla läks terve pärastlõuna. Samas üks teine tööülesanne, mis oleks minevikus võtnud Hiesteril mitu päeva, sai generatiivse AI abil tehtud 20 minutiga.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/