"AK. Nädal": kuidas mõjutab valmiv platvormitöö seadus töötajate kindlustunnet?

Platvormitöö ei ole enam nišiasi. Iganädalaselt töötab Eestis mõne platvormi kaudu umbes 55 000 inimest ehk Narva linna jagu inimesi. Vähemalt 50 tundi nädalas vihub platvormidel tööd teha aga pea Rakvere jagu rahvast ehk umbes 14 000 inimest. 

"Umbes 70 protsenti inimestest teevad seda mingi palgatöö kõrvalt lisaks, on ka neid, kes teevad seda pensionile lisaks, pigem vähem on neid, kes teevad seda tõesti täiskohaga," ütles Tallinna Tehnikaülikooli teadur Kaire Holts.

Holts kuulub kolme ülikooli teadlaste rühma, kes viivad läbi mahukat platvormitöö uuringut. Tema intervjuudest toidukullerite ja juhtidega joonistub välja, et platvormitööd tehakse sageli toimetuleku eesmärgil ja platvormidel valitseb üha teravam konkurents.

"Mida me näeme tõesti, on võib-olla selline solidaarsuse puudumine, ületöötamine, aga samas usk, et ollakse väga autonoomne," märkis Holts.

Majandusminister Erkki Keldo (RE) rõhutas, et ettevõtlusvabaduse arvelt ei tohi unustada nõrgemate kaitset. "Mina ja ma arvan väga paljud on uhked selle üle, et meil on hea nii ettevõtlusvabadus, meil on tegelikult paindlik tööturg, aga selle juures ei tohi tõesti mitte kunagi nõrgema kaitset ära unustada," lausus ta.

Euroopa platvormitöö direktiiv, mis võiks platvormitöötajatele anda suurema kindlustunde, tuleb Eestis üle võtta aasta lõpuks. Majandusministri sõnul võetakse direktiiv üle miinimummahus. Praegu kogutakse osapoolte kommentaare.

"Tegime ümarlaua ja ma seal ka rõhutasin platvormiettevõtetele – te peate ka aru saama ühiskondlikust tervikhoiakust, et kui seal on inimesi, kes töötavad selgelt liiga palju, seal võivad tekkida liiklusohtlikud olukorrad, inimese terviseseisundid. Nad peavad ka ennast suutma paremini reguleerida, sest kui inimesed näevad ebaõiglust, siis võib-olla järgmisel-ülejärgmisel valitsusel tekib sellisel juhul tahtmine seda valdkonda rohkem reguleerida," rääkis Keldo.

Bolti poliitikajuht Sirli Heinsoo ütles, et platvorm tuvastab liiga pikalt töötanud toidukullerid ja autojuhid ning saadab neile meeldetuletuse.

"Üle 40 tunni töötab keskmiselt võib-olla seal veidi alla 30 protsendi inimese. Nad saavadki proaktiivseid teavitusi, et oled olnud üsna kaua siin, et tee puhkepaus või on selliseid, et me ei saa neid kuidagi minema saata sealt platvormilt," lisas Heinsoo.

Läbiräägitav seadus tööajale piire ei sea. Küll aga peavad platvormid edaspidi rohkem põhjendama, kui toidukulleri või autojuhi konto blokeeritakse.

"Platvormidel tulevikus tekibki tõendamiskohustus, et ei saa olla lihtsalt niimoodi, et kuskil algoritm otsustas mustas kastis ja taksojuht või kuller ei saa teada, miks selline otsus tehti. Hästi lihtsustatult öeldes – ei saa tekkida olukorda, kus algoritm võtab inimesel leiva laualt," sõnas Keldo.

Bolti Balti poliitikajuht Heinsoo märkis, et erinevate automaatsete otsuste kohta ei saa täna veel hinnangut anda, sest see teema on veel arutelu all.

Seda arutelu iseloomustab Kaire Holtsi sõnul platvormide tugev surve, samas kui töötajate esindajaid laua ääres justkui polegi.

"Me näeme väga tugevat kallutatust või sellist väga tugevat lobitööd, eriti ühe Eesti platvormiettevõtte poolt. Aruteludes ei ole üldse olnud platvormitöö tegijate esindajaid. Puudub täiesti see teine sisend, teine vaade sinna," ütles Holts.

Erinevalt mõnest teisest Euroopa riigist ei kuule Eestis kirglikku arutelu selle üle, mis hetkest muutub platvormile teenuse osutamine klassikaliseks töösuhteks, kus platvorm peaks pakkuma ka sotsiaalseid tagatisi. 

"Meie seisukoht on, et me usaldame inimesi, et nad suudavad ise neid otsuseid teha. Kui sa teed teatud mahus töötunde ära, teenid ettevõtluskontole raha, siis sa maksad sealt samamoodi ka sotsiaalmaksu just sellepärast, et ega inimestel ongi vaja tervisekindlustust," sõnas Keldo.

Arenguseire keskuse raporti järgi on 14 protsenti regulaarsetest platvormitöö tegijatest ravikindlustuseta. 

"Arvutasime välja, et kui kuller töötab 40 tundi nädalas, siis ta ei ole võimalik saada seda määra kätte, et tal tekiks ravikindlustus," täheldas Holts.

Keldo sõnul peaks aga vaatama hoopis suuremat pilti ja küsima, kuidas tagada Euroopa ettevõtete konkurentsivõime olukorras, kus suured tehnoloogiahiiud tulevad USA-st ja Aasiast. "Euroopa peaks vähem ülereguleerima ja rohkem võimestama majanduse ja tehnoloogia kasvu," ütles Keldo.

Bolti Balti poliitikajuhi Heinsoo sõnul on Eesti hetkel seaduseelnõu järgi positiivne näide EL-i riikide hulgas, kuidas miinimumnõuetel seda direktiivi vastu võtta. "Sellega me tagame konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna, et meie ettevõtted saaksid maailmas laieneda, et regulatsioonid ei piiraks meid liialt palju," märkis ta.

Allikas: https://www.err.ee/