Soome majanduse madalseis mõjutab põhjanaabrist sõltuvaid Eesti ettevõtteid
Suures osas Soome turule orienteeritud aknatootja Fenestra läks pankrotti, sest Soome ehitusturg on viimaste aastakümnete madalamas seisus, mis raskendab ka Eesti tootjate eksporti põhjanaabrite juurde. Soome majanduse olukorra paranemist pole veel näha.
Joakim Heleniusele kuuluv Trigon Capital ostis 2022. aastal juba raskustesse sattunud aknatootja Fenestra, mille toodang sõltus 80 protsendi ulatuses Soome turust. Heleniuse sõnul oli Soome majandus juba siis nõrk, kuid ettevõte tegi panuse põhjanaabrite olukorra paranemisele.
"Ettevõttel oli hea bränd Soomes, et inimesed Soomes tundisid Fenestrat aknate tootjana ja lähtusime sellest, et rasked ajad Soomes saavad mööda. Tegelikult läks nii, et Soome ehitusturg, uued ehitused Soomes on aasta-aastalt langenud. Praegu on näiteks uute korterite müügimaht nii madal, et ma arvan, et viimati on selliseid mahtusid teinud võib-olla 30-40 aastat tagasi. Soome ehitusturg on täielikus kriisis. Näiteks Soome suurim ehitusettevõtte YIT on andnud teada, et nad enam Soome ei ehita kortereid," ütles Helenius.
Heleniuse sõnul süstiti ettevõttesse neli ja pool miljonit eurot, kuid seegi Fenestrat panktortist ei päästnud. Ettevõttes jäävad Tallinna lähedal Peetris tööta 70 inimest. Põlvas asuv liimpuidust ehitusdetaile tootev Arcwood on aga leidnud endale Soomes turunišši just rohkem eritöösid ja vähem standardtooteid nõudvatel objektidel.
"Arcwoodil on Soome turg väga oluline, et julgeks öelda, et sihuke 50 protsenti meie CLT toodangust läheb Soome, mis on väga märkimisväärne meie jaoks. Kogu vaatevinklist on Soome osakaal 25 protsenti hetkel. Tooted on erikujulised liimpuittalad ja ristkihtliimpuit, millest ehitatakse ühiskondlikke hooneid, lasteaedasid, koole, erinevad büroohooneid," sõnas Arcwoodi müügiosakonna juht Raido Peedomaa.
Soome on aga endiselt Eesti suurim kaubanduspartner, seega Soome madalseis pidurdab ka Eesti arengut, ütles SEB analüütik Mihkel Nestor.
"Sisuliselt kõigis valdkondades, mis on mõeldavad. Et pole tööstuse tulemused olnud kiita - sisekaubandus, sisetarbimine üldiselt on ülimas madalseisus ja mis võib-olla kõige muret tekitavam, siis ehitusturg sisuliselt ei eksisteeri. Loomulikult mõjutab see meid. Mul on väga raske ette kujutada Eesti majanduses mingisugust imelist kasvunumbrit olukorras, kus Soome läheb väga halvasti. Me oleme niivõrd palju seotud," lausus Nestor.
Allikas: https://www.err.ee/



