Noored kipuvad eelistama tubaseid erialasid, HTM püüab seda trendi muuta

21.07.2026

Tubasemate erialade populaarsus noorte seas ei kipu tööturu vajadustega kokku langema. Käimasoleva kutseharidusreformi eesmärk on just see, et kutseharidus looks noortele tulevikuks rohkem võimalusi nii töökoha valikul kui ka kõrgkooli astumisel.

Sügisest saab Eesti kutsekoolides asuda õppima uute nelja-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade järgi. Reformi eesmärk on muuta kutseharidus senisest atraktiivsemaks alternatiiviks gümnaasiumile ning anda noortele lisaks erialale ka tugevam üldharidus.

Haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide osakonna juhataja Raino Liblik rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et muudatuste keskmes on soov, et kutseharidus ei piiraks noorte edasisi valikuid, vaid looks neile rohkem võimalusi nii tööturule siirdumiseks kui ka kõrgkooli astumiseks.

Uutel õppekavadel suureneb üldharidusainete maht, mis peaks parandama õpilaste valmisolekut riigieksamite tegemiseks ja kõrgkooli kandideerimiseks. Seniste kitsaste erialade asemel hakatakse õpet pakkuma laiemates valdkondades, võimaldades õpingute jooksul rohkem spetsialiseeruda.

Nelja-aastaste õppekavade hulgas on näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), ehitustehnoloogia, logistika, tööstus- ja digitehnoloogia ning jätkusuutlik ettevõtlus. Uute valdkondadena lisanduvad metsandus, põllumajandus ja veterinaaria.

Liblik ütles, et noorte seas on jätkuvalt kõige populaarsemad inseneeria-, tehnoloogia- ja IKT-valdkonna õppekavad.

Õpitee muutub ka paindlikumaks. "Kui õppur on endale mingisuguse eriala valinud, kuid see talle ei sobi, saab ta selles teha muudatusi teha," lausus Liblik.

Samas märkis ta, et tööturu vajadused ei lange alati kokku noorte eelistustega ning noortel tasub oma valikuid teha pikema vaatega. "Paraku on tubasemad erialad täna populaarsemad, aga kui me vaatame seda, mida tööturg vajab, siis mittetubased erialad on isegi olulisemad ja vajalikumad. Ei maksa alati üldise trendiga kaasa joosta," nentis ta.

Libliku sõnul on suurim huvi kutseõppe vastu on Harju- ja Tartumaal. Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on sisseastujate arv seevastu vähenenud, mis on seotud eelkõige noorte arvu langusega neis piirkondades.

Tema sõnul on oluline, et ka väiksema õpilaste arvuga piirkondades tuleks valdkondadele rohkem võimalusi pakkuda ja ressurssi suunata.

"Iga noor, kes põhikoolist väljub, on meie jaoks oluline. Oluline on, et ta saaks oma teed jätkata ja omandada endale sobiva hariduse ning erialateadmised, et tal oleks võimalikult hea võimalus siseneda tööturule või jätkata õpinguid," sõnas Liblik.

Kutsehariduse reform on seotud kohustusliku õppimise ea pikenemisega 18. eluaastani. Selle eesmärk on vähendada põhikooli järel õpingute katkestamist ning tagada, et kõik noored jätkaksid haridusteed.

Allikas: https://www.err.ee/