Haridusministeerium kaalub ka õppivate tugispetsialistide tööle lubamist
21.07.2026
Õpetajaharidust omandavad tudengid saavad juba praegu koolis töötada, ent tugispetsialisti haridust omandajad mitte. Kuna spetsialistidest on koolides suur puudus, peab haridusministeerium eri osapooltega nõu, kas edaspidi võiks samasugune mudel kehtida ka tugispetsialistidele.
Haridusministeerium saatis eelmisel nädalal asjasse puutuvatele osalistele kirja, milles palutakse neilt tagasisidet tugispetsialiste puudutavatele küsimustele.
Rõhk on aga eelkõige küsimusel, kas edaspidi võiks ka spetsialistid – eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog – töötada haridussüsteemis juba erialase hariduse omandamise ajal.
Seni peab nendes ametites töötamiseks olema erialane magistrikraad. Kuigi see nõue on kehtestatud seaduses, tundub see HTM-i kaasava hariduse osakonna nõunik Piret Liba sõnul liiga range ning tugispetsialistide puuduses haridusasutused võtavad sellest olenemata tööle inimesi, kes nõudmistele ei vasta.
"Näiteks poolel teel logopeediks pürgija vormistatakse kõnearenguspetsialistiks, psühholoogiaõpingute keskel olija vaimse tervise toetajaks või nõustajaks vm nimetusega töötajaks, mis on reguleerimata ja kus ülesanded sisustatakse üsna hoomamatu loogika järgi," ütles Liba.
Haridusministeerium täpselt puuduvate spetsialistide arvu ei teagi. Küll aga on selge, et hetkel ei vasta umbes 10 kuni 15 protsenti spetsialistidest haridusnõuetele.
Nii on näiteks Eesti koolisüsteemis koguni üks sotsiaalpedagoog, kelle kõrgeim haridusaste on põhiharidus. Mehi on enam kui 2100 tugispetsialisti seas 37.
Pea iga viies ehk umbes 29 000 Eesti üldhariduskooli õpilast vajab õppimisel lisatoetust ja tõhustatud tuge vajab umbes 9000 õpilast.
Möödunud aastal täideti soovitud teenustest veidi üle kolmveerandi. Kui teha lihtne arvutus, tähendaks see, et sajaprotsendiliseks teenuste katmiseks läheks juurde vaja 570 tugispetsialisti.
Samas mõjutab tugiteenuste kättesaadavust ka näiteks asjaolu, et paljud neist töötavad koolides osalise koormusega. Seega üleriigilist andmestikku, kui palju tugispetsialiste juurde vaja oleks, polegi.
HTM on nii õpetajaid kui ka tugispetsialiste proovinud õppima meelitada mitmesuguste toetustega.
Nii saab täiskohaga õpetajaks õppija riigilt 400 eurot toetust ning osakoormusega õppija 250 eurot. Lisaks sellele on nii õpetajal kui ka tugispetsialistil võimalik saada lähtetoetust, mis on 2026. aastal 15 979 eurot. Sellega kaasneb saajale ka kohustus töötada haridusasutuses viis järjestikust aastat vähemalt poole kohaga.
Samuti tahaks ministeerium täpselt sätestada, millise kvalifikatsiooniga spetsialist võiks missuguseid ülesandeid täita. Sealt ka projekti nimi – tugispetsialistide teenuse astmeline lähenemine.
HTM-ile annavad asja kohta tagasisidet sotsiaalministeerium, Eesti koolipsühholoogide ühing, Eesti linnade ja valdade liit, Eesti logopeedide ühing, Eesti alushariduse juhtide ühendus, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika ja logopeedia osakond ning Eesti sotsiaalpedagoogide ühendus.
Allikas: https://www.err.ee/