Võõrtöölised leiavad Eestis rakendust peamiselt põllul

14.07.2026

Tänavu on Eestisse saabunud 2396 võõrtöölist, kes leiavad rakendust peamiselt marja- ja köögiviljapõldudel. Viimastel aastatel on võõrtööliste hulk hakanud vähenema.

Politsei-ja piirivalveameti andmetel tuleb Eestisse lühiajaliselt tööle igal aastal umbkaudu 5000 kolmandate riikide kodanikku. Kõige rohkem tuleb töötajaid Ukrainast, Moldovast, Usbekistanist, Indiast ja Gruusiast.

Kui Ukraina, Moldova ja Usbekistani kodanikud saavad lühiajaliseks töötamiseks lube üsna stabiilselt, siis aastate lõikes on muunud just India ja Gruusia kodanike värbamine.

Viimase kolme aasta jooksul kordub muster, et lühiajalise töötamise taotluste esitamine hakkab suurenema märtsis ja langeb sügise alguses. See tähendab, et suur osa on seotud just hooajatööga, öeldi politsei-ja piirivalveametist (PPA).

Kui 2024. aastal väljastati 5379 luba, siis eelmisel aastal oli see arv 4980. Tänavu oli see arv 29. juuni seisuga juba 2396. Võõrtööliste hulk on seega märkimisväärselt vähenenud.

Kui veel neli aastat tagasi, enne Venemaa sissetungi Ukrainasse tuli Eestisse palju hooajatöölisi ka Valgevenest, siis sealt enam inimesi riiki ei lubata.

Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin tõdes, et iga marjakasvataja leiab oma töölised ise.

"Meie ettevõtted kasutavad hooajatööjõudu Ukrainast, Moldovast juba aastaid. Sealt ikkagi need inimesed tulevad nii, et keegi tuttav soovib tulla suveks lisa teenima või on kellegi sugulane," rääkis Strastin.

"Inimesed liiguvad, keegi jääb haigeks, mõni suundub Kesk-Euroopasse, kus paremini makstakse. Tulevad jälle uued inimesed, seda voolavust on päris palju ja on järjest raskem saada tööjõudu," lisas aiandusliidu juht.

Oma osa on ka bürokraatial ja piirangutel, lisas Strastin. Sõda, viisareeglite muutused või transpordiprobleemid võivad tööjõu kättesaadavust kiiresti mõjutada.

"Riik uurib julgeolekukaalutlustel järjest rohkem inimeste tausta. PPA soovib tihti lisaandmeid, mille hankimine on sõjaolukorra tõttu raske. Näiteks koolide lõputunnistused, mida tuleb lühiajalise töö registreerimisel PPA-le esitada. Praegu tundub, et ajaks enne jaanipäeva, mil see põhiline hulk töötajaid pidi kohal olema, hakkasid asjad ka sujuma. PPA-l läks menetlemine paremini kui aprillis-mais," ütles Strastin.

Marjade korjeaken on lühike ning isegi mõnepäevane viivitus võib põhjustada märkimisväärseid kahjusid. Hooajatöötajatele tuleb sageli tagada elamispind ja transport. See on lisakulu.

Samas pole välismaine tööjõud põllupidajatele eesmärk omaette, vaid lahendus olukorras, kus kohalikke hooajatöölisi ei leita piisavalt.

"Meie inimest on raske leida. On kasvatajaid, kellel on pikaajalised kontaktid kohalikega ja nad on selle üle väga õnnelikud. Aga kui väljas on suur suvi, marjakasvatuses on hooaeg täistuuridel ja iga hetke on vaja ära kasutada, kus saaki korjata saab, eelistavad paljud randa minna ja tegeleda muude asjadega kui raske töö põllul ning ärgata hommikul kell 4 võis 5," selgitas Strastin.

Marjakorjamise tööaeg on ebaregulaarne, sõltudes ilmast. Näiteks 30-kraadise kuumaga korjatakse pigem hommikul ja õhtul, mis ei sobi kokku Eesti inimese päevarütmiga.

Üldiselt on marjasaak tänavu kesine, tõdes Strastin. Kui suve algus tõotas head, siis praegu suurte vihmade järel põllud upuvad ja marja kätte ei saa.

Allikas: https://www.err.ee/