Ametiühingud soovivad ametnikele streigiõigust ja võrdset kohtlemist
04.04.2024
Ametiühingute Keskliit saatis rahandusminister Mart Võrklaevale avaliku teenistuse muutmise seaduse eelnõu ettepanekud, milles ametiühingud rõhutavad ametnike streigiõiguse tähtsust ning kõigi töötajate, sealhulgas riigiteenistujate võrdse kohtlemise vajadust ja õigust rääkida tööandjaga oma töötingimused läbi.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhi Kaia Vase sõnul on ametiühingute jaoks arusaamatu, miks on tööandjate organisatsioonide poolt tehtud ettepanek lühendada avalikus sektoris puhkuse pikkust 28 päevani kui ametnikel on juba täna 35-päevane puhkus ning selle üleüldine kehtestamine tagaks riigisektoris töötavatele lepingulistele teiste palgalistega võrdse kohtlemise.
Kaia Vask peab ebaselgeks ka eelnõus olevat põhjendust, et 35-päevane puhkus on kompensatsioon streigikeelu eest. “Ametiühingute arvates peaksid kõik töötajad, sealhulgas ametnikud, omama õigust streikida, mis on üks mõjusaimaid vahendeid oma sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmiseks töökohal,” tõi Vask välja streigi olulisuse ametnike ja teiste töötajate jaoks. Streigiõigus on üks töötajate põhiõigusi, mille üleüldine keelustamine avalikus sektoris on põhjendamatu.
Ametiühingud nõuavad kõigile töötajatele õiglast kohtlemist, sh ametnikele ning neid teeb murelikuks, et eelnõu järgi saab Vabariigi Valitsus kehtestada ametiasutuste töötajaskonnale töölepingu tingimused üksinda, jättes töötajad ilma võimalusest neid tingimusi eelnevalt tööandjaga arutada ja läbi rääkida. Ametiühing on töötajate poolt vabatahtlikkuse alusel moodustatud ühing, mille eesmärk on jätkuvalt tagada, et kõikide ametiskäijate õigused ja huvid oleksid kaitstud ning et töötajatel oleks võimalus rääkida kaasa oma töötingimuste kehtestamises, kasutades selleks kõiki seaduslikke õigusi.
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu esimees Kalle Liivamägi sõnas: “Täna puudub riigisektori töötajatel ja ametnikel riiklikul tasandil palgaläbirääkimiste õigus, sealhulgas kollektiivlepingute sõlmimise võimalus. Oluline on see neile anda ning arvestama peab ka Euroopa Liidu piisava miinimumpalga direktiivi nõudega, et Eestis tuleb jõuda kollektiivlepingutega kaetuses 80%. Põhjendus selleks on tugev, sest Euroopa Liidu riikides, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on üle 80 %, on miinimumpalk võrreldes keskmise palgaga kõrge ja madalapalgaliste töötajate osakaal väike.”
Kõige eelpool kirjutatu tõttu on ametiühingud seisukohal, et avaliku teenistuse seaduse muudatusi tuleb täiendada nii, et need toetaksid kõigi avalikus sektoris töötavate ametnike ja töötajate õigusi ning võimaldaksid neil pidada tööandjaga läbirääkimisi oma töötingimuste üle. Ainult nii saab tagada õiglase ja võrdse kohtlemise kõigile töötajatele Eestis.
Allikas: https://eakl.ee/